Viimastel kümnenditel on inimesed roboteid arendanud järjest võimsamaks ja võimekamaks, kuid inimesele võrdväärse intelligentsusega masinat pole siiani olemas – pole loodud ei „Tähesõdade” kõnelevaid roboteid ega Michael Knighti autot KITT. Miks on taolised tehisintellektid jäänud ulmefilmide ja -kirjanduse valdkonda, sellest on väga huvitavalt ja põnevalt kirjutanud Andres Laan raamatus „Tehisintellekt: loomadest ja masinatest”.
Autor selgitab tehisintellekti toimimist igapäevaeluliste seadmete
abil ja toob näiteid nii ajaloost kui ka tänapäeva elust. Autor
vastab raamatus paljudele küsimustele, näiteks:
- Kas õhukonditsioneer on millegi poolest elusolendile sarnane?
- Kuidas aitab kassi aju neuronite uurimine isejuhtivat autot nägema õpetada?
- Kuidas saame üldse väga erinevate süsteemide intelligentsust võrrelda?
- Kuidas mõjutab tehisintellekt ja arvutustehnoloogia inimkonna vaimset ja majanduslikku heaolu?
Ta esitab ka mõistatusi: kui varaste tänaval on üheksa varast üksteisele
majanaabrid, kas viienda maja varas võib rahuliku südamega poodi minna?
Vastuse leiab samuti raamatust.
Andres Laan tutvustab nelja tehisintellekti valkonna mõistet: negatiivne tagasiside, innustusõpe, treenitavad närvivõrgud ja kollektiivne intelligentsus. Neid mõisteid tutvustab ja võtab kokku järgnev tsitaat: „inimeste intelligents pole ühe protsessi tulemus, vaid koosneb mitmest komponendist. Meie kehade hapnikuvarustust ja meie lihaste positsioone hoiavad stabiilsena negatiivsele tagasisidele rajatud refleksid. Innustusõppe süsteemide abil õpime me kõndima ja jalgpalli mängima. Iseõppivad närvivõrgud aitavad meil ümbritsevas piltide ja helide maailmas selgust leida. Kollektiivina tegutsedes suudame enda piiratud maailmavaatest kõrgemale tõusta ja kultuurina ühiselt arenedes üha kiireneva tempoga edasi liikuda.”
Siit koorub välja inimese intelligentsuse keerukus ja laiahaardelisus, aga neid valdkondi eraldi uurides ja uusi teadmisi inimeste ja ka loomade intelligentsusest masinatel rakendades, arendatakse järjest põnevamaid roboteid. Näiteks tänu innustusõppele on metsloomade imiteerimisel väga kaugele jõutud: firma Boston Dynamics robotkoerad, -kirbud, -gepardid ja -inimesed liiguvad takistusi täis maastikul ringi sama graatsiliselt nagu nende looduslikud inspiratsiooniallikad (vt YouTube'ist).
Ja lõpetuseks veidi meelelahutust. Testige juturobotit (http://www.cleverbot.com/). Talle võib ka eesti keeles kirjutada, aga pikemaid vestlusi saab temaga pidada ikka inglise keeles. Aga ärge ära ehmatage, ta võib vahel olla üsna ebaviisakas.
Kommentaarid
Postita kommentaar