8.5.17

Ene Sepp „Vabandust, aga mis asja?!”

Raamat algab sellega, et Heleni ema helistab Helenile kooli ja ütleb, et neil isaga on Helenile üks tähtis jutt. Mida nad nii tõsiselt rääkida tahavad? 

Äkki on ühel neist uus kallim? 
Äkki on ema rase! 
Äkki on ema raskelt haige! 
Tõde on hoopis teine. 

Miks nüüd? Miks pidi ema selle kõigega just nüüd välja tulema? Tema oli see, kes oli 13-aastane ja kelle elu on algamas ja kes peaks tegema uusi ja huvitavaid asju. Normaalsed emad saaksid sellest aru, et nad ei saa selliseid asju korraldada. Nemad on piisavalt vanad, et elada rahulikult. Aga ei, Jane ema ei võinud seda teha. Ja kui varem oli Janele meeldinud, et tema ema on kõike muud kui normaalne, ehk et temaga sai rääkida, muresid kurta ja õpetajate üle ilma karjumist kartmata viriseda, siis nüüd soovis ta igati, et ta ema oleks normaalne. 

Ema... tema ema on järsku nii võõras. Inimene, kellest ta ei tea midagi. Inimene, kes talle valetas. Inimene, kelle tõttu ta peab sõpradele valetama. 

Et sellest veel vähe oleks, hakkavad ka koolis juhtuma hirmsad asjad. Jane satub põlu alla, teda hakatakse jõhkralt kiusama, ta on jalgealust kaotamas… 

Selles raamatus on palju küsimusi, mis raamatu lõpus saavad vastuse… Raamatut lugedes saad teada, kuidas noor neiu leidis hingerahu ja oma eluga edasi läks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar