17.3.17

Oliver Hilmes „Berliin 1936“

Kuigi pealkirja järgi võiks arvata, et tegu on spordiraamatuga, siis pigem on see ajalooraamat, sest sport on vaid üks teemadest, mida kuueteistkümne augustipäeva ajal luubi alla võetakse.
Berliinis toimuvate XI suveolümpiamängude ajaks on kogu maailma pilgud Saksamaa pealinnal ja natsionaalsotsialistlik partei soovib näidata, et tegemist on tõelise kosmopoliitilise metropoliga ning Saksamaa on tegelikult rahumeelne riik. Kõik, mis vähegi väliselt ilusat pilti rikkuda võiks, on peidetud:  näiteks mustlased on linnast välja kolitud, ajakirjandusele on antud selged käsud, kuidas teemasid käsitleda jne.
Raamatus põimuvad väga erinevate inimestele lood, olgu nad siis tavainimesed või kuulsused, sportlased, poliitikud või kunstiinimesed, kurjategijad või ohvrid.  Kirjelduste ja meenutuste (näiteks päevikukatkete) vahele on pikitud ka riikliku ilmateenistuse ilmaennustused, valitsuse pressikonverentsil antud igapäevased juhised, Berliini riikliku politseijaoskonna päevateated. Kõik kokku moodustab tõeliselt mõnusa ja ladusa lugemise. Soovitan!

16.3.17

Tiia Toomet "Vanaduse võlud"

Tiia Toomet kirjutas oma 70. sünnipäevaks raamatu „Vanaduse võlud”. Ehk suure numbri maagiast ülesaamiseks, teatud kokkuvõtete tegemiseks elatust.
Imelik, mis võlusid saab vanadusel olla. Keskealisena tööst väsinuna võib ju unistada : päevad läbi kodus, uued hobid, reisid, lugemine. Aga tegelikult? Kehvem nägemine, halvem mälu, aeglasem olek, tervisemured, üksindus. Sellest saan ma aru küll: vananedes jääb järjest vähemaks inimesi, kellega oma mälestusi jagada – kes mäletaks sind imikuna, koolilapsena, noorena jne.
Raamat on võrdlemisi õhuke ja hõre ja koosneb elu jooksul settinust: 1. elu kulgeb vananedes järjest kiiremini, 2. noored ei salli penskareid, kes võivad lihtsalt lulli lüüa, 3. kõik on juba nähtud, 4. kuhu panna kõik see kogutud kraam, 5. mälestused ei huvita noori, 6. lugemine ja raamatud ei huvita noori, 7. laste kaudu jõuame tulevikku, 8. mis juhtub peale surma.
Küll oleks hea, kui vananedes me liiga ei blaseeruks, vaid säilitaks oma uudishimu. „Kuni mõtted veel peas liiguvad, silmad löövad aeg-ajalt särama ja nali ajab naerma, on täiesti võimalik elatud aastate arvu vähemalt ajutiselt ignoreerida.”
Igatahes – tore mõtisklus elust ja elamisest üldse, kirjutaks kohe isegi midagi sellist.

2.3.17

Programmeerimise käsiraamatud lastele ja algajatele programmeerimishuvilistele

Programmeerimisega tasub tutvuda juba lapseeas, et hiljem oleks suurem valik erialasid, mille vahel sobivat ülikooli otsides valida. Programmeerimine arendab tehnilisi oskusi, loogilist mõtlemist ja loomingulisust.

Selleks, et koodi kirjutamata programmeerimise loogikat tundma õppida, on välja mõeldud programm Scratch, aga ka näiteks Construct 2 ning Stencyl. Nendes kõigis saab mängude ja animatsioonide tegemiseks kasutada visuaalseid elemente. Kui selliste programmeerimiskeeltega on tutvust tehtud, on juba palju lihtsam õppida koodi kirjutama keerulisemates programmeerimiskeeltes, nagu Python, Java, C++, Ruby või mõni teine.

Mul on hea meel, et programmeerimise käsiraamatuid lastele ja algajatele on hakatud välja andma eesti keelde tõlgituna.

https://www.rahvaraamat.ee/images/products/000/776/023/thumbnails/big/868b1dddcf2308ecb1dd7f95c10755f766267c11/avasta-arvutid-ja-programmeerimine.jpg
Alustan raamatust, mis on mõeldud kõige noorematele arvutihuvilistele. Rosie Dickinsi raamatut „Avasta arvutid ja programmeerimine” (2016) võiks lapsevanem juba eelkooliealisele lapsele ette lugeda. Raamatus on võimalik piltlikult öeldes piiluda arvuti sisse ja uurida, kuidas riistvara komponendid töötavad. Samuti saab koos lapsega tutvuda arvuti loomise ajalooga.

Üldiselt aga eeldab programmeerimine ikkagi lugemis- ja kirjutamisoskust. Seda kohta, kus selles raamatus põgusalt Scratchi tutvustatakse, tasub vaadata alles siis, kui lapsel on lugemisoskus omandamisel või juba selge. Et laps saaks Scratchis programmeerimist katsetada, peaks ta suutma vähemalt veerida, mida on skriptide plokkidele kirjutatud. Aga kindel on see, et kui laps lugema õppides hakkab ka Scratchis toimetama ja kui on keegi vanem, kes teda juhendab ja suunab, hõlbustab Scratch ka lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamist.

https://www.rahvaraamat.ee/images/products/000/825/928/thumbnails/big/2675505bb2c9ef73722f2c6c3a2e907347f6d395/noor-progeja-%C3%BCksikasjalik-programmeerimis%C3%B5pik.jpg
Max Wainewrighti raamatus „Noor progeja: üksikasjalik programmeerimisõpik” (2016) räägitakse väga arusaadavalt ja lihtsalt erinevatest programmeerimiskeeltest nagu Scratch, Logo ja Python, HTML ja JavaScript. Raamatus on mitmeid ülesandeid uute teadmiste kinnistamiseks. Neid lahendades saab kontrollida, kas ülesanne on õigesti tehtud.

https://www.rahvaraamat.ee/images/products/000/660/941/thumbnails/big/80b1b539dd3c2f5d2ce8992fc8f9bc0962dc7457/%C3%B5pime-%C3%BCheskoos-programmeerima.jpg
Carol Vordermani „Õpime üheskoos programmeerima: visuaalne teejuht algajale kahendkoodist kuni mängude koostamiseni” (2015) on minu meelest siinsetest raamatutest kõige põhjalikum ja asjalikum käsiraamat Scratchi ja Pythoni õppimiseks.

Seda raamatut julgen soovitada nii lastele kui ka täiskasvanutele, kes otsustavad programmeerimisega algust teha. Samuti tudengitele, kes on võib-olla ülikoolis Java keeles programmeerimisega hädas ja tunnevad, et vaid ingliskeelsele õpikule toetudes jääb midagi vajaka. Tõenäoliselt on programmeerimise baasteadmised puudu ja siis tasubki see raamat kätte võtta. Olen kindel, et siis muutub programmeerimise loogika arusaadavamaks.

https://www.rahvaraamat.ee/images/products/000/636/567/thumbnails/big/4f2bb647d2272f1fc8cb9add1c472743e95d0bc6/%C3%B5pi-ise-programmeerima.jpg
Pythoni keele kohta on ilmunud ka Carol Vordermanilt „Õpi ise programmeerima!: esimesed sammud programmeerimise põnevas maailmas” (2015). Selles on mitmeid harjutusi, mida on soovitav Pythonit õppides läbi teha.









Nende raamatutega tutvudes võib jõuda arusaamiseni, et programmeerimine on tõesti lihtne ja seda võib õppida igaüks.