19.2.16

Meie lemmikmuusika

Küsisime oma töötajate käest, mis muusika neile kõige rohkem meeldib. Palusime nimetada lemmiklauljaid, -albumeid ning -laule ja öelda mõned sõnad lauljate või muusika kohta. Niisiis nad kirjutasid, miks neile see muusika meeldib, milline see muusika nende jaoks on, millal neile kõige rohkem meeldib seda muusikat kuulata või kuidas nad on selle muusikani jõudnud. 

Need samad muusikaalbumid on praegu välja pandud Lääne-Virumaa Keskraamatukogu fuajeesse, kust saab neid laenutada. Teisel korrusel muusikatoas on muusikaplaatide valik aga veelgi suurem, seal saab muusikat nii kohapeal kuulata kui ka meelepärase CD kaasa laenutada.

http://www.apollo.ee/media/catalog/product/cache/1/image/530x751/17f82f742ffe127f42dca9de82fb58b1/0/9/093624930754.jpg.jpg
Ewert and the two Dragons "Circles"
"Parim plaat. Selgitada pole võimalik – kuulata on vaja!"

http://www.apollo.ee/media/catalog/product/cache/1/image/530x751/17f82f742ffe127f42dca9de82fb58b1/e/w/ewert-and-the-two-dragons.jpg
Ewert and the two Dragons "Good man down"
"Positiivsed mälestused 2012. aasta Positivusest: draakonite kontserdi kuulajatel/vaatajatel oli hoolimata vihmast väga hea tuju, hüppasid ja tantsisid ning laulsid kaasa. Minu lemmiklaulud on "(In the end) there's only Love", "Road to the Hill" ja "Jolene"."

https://www.muurileht.ee/media/plaadiarvustus_Vaiko-Eplik-N%C3%B5gesed.jpg
Vaiko Eplik "Nõgesed"
"Epliku plaati kuulan hea meelega, autosõidumuusikaks väga sobiv."

"Vaiko Epliku muusika meeldib mulle väga! Väga head sõnad ja meeldejääv muusika."

Vaiko Epliku kõiki kaheksat albumit on võimalik meilt laenutada.

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/b/b1/Lenna_album_cover.jpg
Lenna Kuurmaa "Lenna"
"Lenna imeline hääl + Vaiko Epliku laulud = suurepärane tulemus!"

http://www.apollo.ee/media/catalog/product/cache/1/image/530x751/17f82f742ffe127f42dca9de82fb58b1/4/7/4740447313313.jpg
C-Jam "Crazy cellos"
"Tšellokvartett, kelle muusika ei ole ilmselt päris selline, mida enamus inimesi tšellomuusika puhul arvata võiks. Hoogne, emotsionaalne :)"

http://is4.mzstatic.com/image/thumb/Music6/v4/65/f2/9f/65f29f6a-63ff-9f38-a028-4da461b5b838/source/2000x2000sr.jpg
Tõnu Raadik "Mantlikohvik"
"Tõnu Raadiku laulud Heiti Kenderi sõnadele. Välja antud juba 2007. aastal. Liigitatud meeleolumuusikaks, pigem džässilik. Väga ilusate sõnadega, kohati trillerdavalt lõbus, kohati melanhoolne. Hea nii kuulamiseks kui taustaks."

http://www.cdonline.ee/userfiles/images/toote_pildid/chalice-larmakasnaabrimees.jpg
Chalice "Lärmakas naabrimees"
"Jarek Kasari 2012. aastal ilmunud plaadilt "Lärmakas naabrimees" soovitan kahte laulu: "Vanameeste silmad" ja "Harald ja Matilda"."

http://www.apollo.ee/media/catalog/product/cache/1/image/530x751/17f82f742ffe127f42dca9de82fb58b1/4/7/4742252004165.jpg
Curly Strings "Üle ilma" ja "Elumäng"
"Midagi paremat ei oskagi öelda, kui et "sõõm värsket õhku Eesti muusikas" :)"

http://www.rahvaraamat.ee/images/products/000/592/173/thumbnails/big/d136f2a7a6ccdaf982b5329b08b677ec43cded02/winny-puhh-kes-k%C3%BCsib-cd.jpg
Winny Puhh "Kes küsib?"
"Ma olen enda peal järele proovinud, et Winny Puhhi laul "Meiecundimees üks Korsakov läks eile Lätti" on üks äraütlemata hää lumerookimise laul. Töö lausa lendab õiges rütmis!"


http://www.lasering.ee/img/toote_pildid/4742229004921.jpg
Eesti Kaitseväe Orkester "Rhapsody of winds"
"Nende muusika saatel on hea kodus koristada :D"

http://www.setofolk.ee/wp-content/uploads/2015/03/Naisedk%C3%B6%C3%B6gis-1024x920.jpg
Naised Köögis "See pole ainult sääskede ja siilide öö"
"Olen paljudele sõpradele seda kinkinud ja nende laulude paistel mõnulenud. Kuulsin nimilugu Kristiina Ehini esituses kunagi PrimaVista Rakvere päeva lõpetamisel ja tahtsin hirmsasti neid sõnu saada. No nüüd siis tuli kohe terve plaat."







Veel eesti muusikat, mida meie töötajad soovitavad:
  • Draamakeldri lood "Kui sul valutab mõnikord süda" (Raimond Valgre lood.)
  • Kõrsikud "Sinu südames" ja "Viies"
  • JääBoiler "Nii Ongi"
  • Jäääär "Väikesed raamatud" jt Jääääre albumid
  • Lindpriid "Mundrid kapis tolmavad"
  • Kersti Kuusk "Mis on mulle õnneks vaja"
  • Arvo Pärt "Lapsepõlve lood"
  • Tiit Born "Ennustan sulle armas"
  • Kihnu poisid "Suurele merele"

Meie raamatukogus on lisaks eesti muusikale ka muusikaalbumeid mujalt maailmast.

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/8/8a/Coldplay_-_Ghost_Stories.png
Coldplay "Ghost stories"
"LEMMIK!!! Võin seda plaati kuulata hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni takkapihta. Väga mõnus ja meeli rahustav plaat. Lisaks võin 100%-lise kindlusega soovitada selle bändi live-esinemisi."

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/thumb/7/7d/DefinitiveINXS.jpg/220px-DefinitiveINXS.jpg
INXS "The very best" ja "Definitive"
"Vaatasin umbes aasta tagasi kaheosalist telesarja "Never Tear Us Apart: The Untold Story of INXS" ja avastasin INXS-i muusika. Laul "Never Tear Us Apart" on tegelikult juba mu ammune lemmik, aga teisi selle bändi laule polnud väga kuulanud. Nüüd on pärast selle telesarja vaatamist lemmikud ka "Mystify", "Beautiful Girl", "Need You Tonight", "What You Need" ja "Disappear".

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/9/99/Sam_Smith_-_In_the_Lonely_Hour_%28Official_Album_Cover%29.png
Sam Smith "In the lonely hour"
"Kõik lood mulle sealt plaadilt ei meeldi (üks neist on lausa kohutavalt tüütu: "La la la"), kuid nende seas on mitu laulu, mida võin lõpmata palju kuulata: "Money on my mind", "I'm not the only one", "Like I can" ja "Stay with me".

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/0/00/Norah_Jones_-_Come_Away_With_Me.jpg
Norah Jones "Come away with me", "Feels like home" ja "Not too late"
"Norah Jones'i viimase aja muusika mulle ei sobi, aga mulle meeldivad väga tema kolm esimest albumit. Romantiline, rahulik ja rahustav muusika. Tema kontserdil tahaks kunagi käia."

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/1/1b/Adele_-_21.png
Adele "21"
"Tal on nii võimas hääl. Lemmiklaulud on "Rolling in the deep" ja "Someone like you"."

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/1/1e/Moby_Hotel.jpg
Moby "Play: the B sides", "Hotel" ja "Destroyed"
"Sageli jõuan erinevate artistideni filme vaadates, Moby on üks nendest. Tema muusika sobis väga hästi nt filmi "The Beach" (2000) ja "The Next Three Days" (2010). Kahjuks meil siin raamatukogus kõiki tema albumeid pole ja nendes filmides kõlanud muusikast paremikku pakkuda samuti pole. Kuid albumil "Hotel" on palju neid lugusid, milleni olen vahepeal teisi kanaleid pidi jõudnud. Olen ka Moby kontserdil käinud, mulle meeldis ka live'is tema muusika väga."




Veel albumeid, mida meie töötajad soovitavad:
  • David Gilmour "Rattle that lock"
  • Snow Patrol "Eyes open"
  • Ed Sheeran "X"
  • Hurts "Happiness"

18.2.16

Tea Lall "Ära armasta mind enam"

http://www.apollo.ee/media/catalog/product/cache/1/image/530x751/17f82f742ffe127f42dca9de82fb58b1/9/7/9789949504947.jpg
Eesti Kirjanike Liidu 2015. a romaanivõistlusel äramärgitud teos

"See päev kui suri Tuule vanaema ja minu isa minema läks, muutis meie elu. Ma sain ühtäkki aru, et miski siin elus pole igavene, et kõik, mis tundub enesestmõistetav ja loomulik, võib ühe sekundiga muutuda"
Gail, Tuule ja Ülane on kolm teismelist noort, kelle siiani suhteliselt normaalne kodune elu pööratakse äkki pea peale. Sõpradena püüavad nad üksteist toetada, abiks olla, kuid kas see suudab ravida nende hingehaavu? Romaanis kajastatakse probleeme, mis on tänases Eesti ühiskonnas päevakorral: alkoholism, lahutatud perekonnad, muredega üksi jäänud noored jne.
Kuigi tänapäeva ühiskonna probleemid on märksa teravamad, tuletab see romaan mulle meelde kunagi ammu loetud S. Rannamaa jutustusi "Kadri" ja "Kasuema". Nagu siis, nii ka tänapäeval vajavad noored vanemate toetust, mõistmist ja armastust.
Soovitaksin seda lugeda mitte ainult noortel, vaid ka nende isadel-emadel.

Tea Lallilt on ilmunud 2015. a romaan "Katki", mis sai Tänapäeva romaanivõistlusel kolmanda koha, jutte kogumikus "Tuumahiid" ja veebiajakirjas Reaktor.

14.2.16

Michael Punke "Mees, kes jäi ellu"

http://www.rahvaraamat.ee/images/products/000/731/133/thumbnails/big/87384450bdb4f643e58b34bac4480f7e69c97dbb/mees-kes-j%C3%A4i-ellu.jpg
Tõsielul, aga ka legendidel põhinev lugu viib lugeja 19. sajandi Ameerikasse, kus valged püüdsid ajada ohtlikku karusnahaäri. Küttimisteed viisid neid kokku erinevate indiaanihõimudega (peamiselt arikaradega), kes sissetungijaid halastamatult ründasid ja hobuseid röövisid.

Valgete seas oli mees nimega Hugh Glass, kes oma kogemuste ja oskustega võitis paljude valgete, aga ka osade indiaanihõimude (nt poonide, siuude) lugupidamise. Tema eluteel olid rängad läbielamised, sh grislikaru rünnak, relvituks röövimine ja hülgamine. Hugh oli aga mees, kes jäi ellu. Pealnäha hoidis teda elus vaid kättemaksuiha: ta tahtis kätte maksta kahele valgele mehele, kes temalt püssi, noa jm vajaliku ära võtsid ning ta haavatuna üksi jätsid. Kuid minu meelest jäi ta ellu ikkagi seepärast, et ta oli erakordse vaistuga, osav jäljeajaja, suurepärane küttija ning hooliv inimene.

Selles raamatus on palju jõhkrust ja vägivalda. Hugh'il puudus monte-cristolik läbimõeldud plaan, temal polnud planeerimiseks aega, tema pidi võitlema nüüd ja kohe.

Raamatut lugema hakates tekkisid mul ikka mingid eelarvamused, lugu lõppes siiski teisiti, kui olin arvanud. Seda ütleb ka üks tsitaat raamatu lõpu poole: "Aga te oleksite pidanud nüüdseks juba taipama, et asjalood ei lähe alati nii kenasti."

Kuid lõpplahendus meeldis mulle. Ja mulle meeldisid ka autori selgitused ajaloo kohta.

11.2.16

HAPKOMAH, Kaur Kender "Kuidas minust sai HAPKOMAH ja lisaks kõik lood NIHILIST.FM'st"

http://www.rahvaraamat.ee/images/products/000/745/526/thumbnails/big/9c42dfcac9786944bd4ef9010803a2b46c6b859a/kuidas-minust-sai-hapkomah.jpg
Pean kohe sissejuhatuseks ütlema, et ei pea seda teost mingiks kirjanduslikuks šedöövriks, kuid ükskõikseks ei jäta see tõenäoliselt mitte kedagi. Teema on muidugi valusalt päevakorraline, kuuleme raadiost ju igal hommikul kui mitu narkojoobes juhti roolist kõrvaldati või et saadi taas kätte x kogus uimasteid. Ükski lapsevanem ei taha, et tema laps sellesse nõiaringi sattuks.
Oma loo räägib 6-aastase staažiga fentanüüli narkomaan, kas selles avameelses loos peitub varjatud appikarje, saatusega leppimine või näitlik õppetund - see jäägu lugeja otsustada. Sõna ütleb sekka ka Kaur Kender.
Kas pidada seda raamatut narkoennetavaks lektüüriks, selles pole ma sugugi kindel. Täiskasvanutena mõistame tegu ja teo tagajärgi aga kas depressioonis ehk nn "mustas augus" olev noor tahab ja saab sellest samuti aru? Või-olla kujuneb masenduses noorukile sellest loost hoopis mingi "päästerõngas"?
Oma kahtluste tõestuseks toon mõned katkendid raamatust:

"Need ajad olid lihtsalt üli-faking-lahedad ja süvendasid minu arvamust sellest, et kõik mida need nö "narkoeksperdid" meile koolis räägivad on täielikult vale."

"Nõudlust on keeruline vähendada. Mida me räägime noortele, et teed narkot ja siis on paha? Fuck, nad ju saavad teada, et valetasime. Algul on elu parim ju. Besides. Narko rahulik tegemine on üks normaalsemaid asju, mis täiskasvanuks saamisega kaasas käib. See on hull maailma avardumine. Seda eitada on võimatu, kuni tahad aus olla. Elu ei ole mingi eriti erutav sageli enivei. Ja noored ei taha lihtsalt vanemate alkohänge. Jajah, alko on narkohängi erivorm... Tahaks mõnusalt trippida. Teisi aineid. See on normaalne ja selles ei saa kedagi süüdistada."

Mul puudub otsene kokkupuude narkomaanide ja uimastitegaKanep, korgijoogid, fentanüül, amfetamiin, ecstasy, heroiin jne, peale selle sõltlase jaoks tasuta metadoon, peamiselt võõrutusnähtude leevendamiseks uue doosi saamiseni - see kõik oli minu jaoks siiani kuidagi ebamäärane, loomulikult olin kuulnud ja lugenud üht-teist aga tegelik teadvustamine toimus seda raamatut lugedes. Tahaks tõesti uskuda, et lugeja teadvustaks ohtu ja võtaks õppust teiste aga mitte oma kogemustest!
Rohkem lugemist Nihilistist

Peeter Sauter "Lapsepõlvelõhn"

Raamat kuulub Petrone Print elulugude sarja „Aja lugu“ ning sisaldab kirjanik Peeter Sauteri lapse- ja noorpõlve mälestusi ja mõttemõlgutusi.

Sauteri lugu on temalikult avameelne ja tabudeta, lapsepõlves tuhnides püüab ta leida selgitusi, miks asjad on nüüd nii nagu nad on, miks kujuneb inimene selliseks nagu kujuneb. Lapsepõlves tajutud lõhnad jäävad mällu terveks eluks ning käivitavad mälestusi. „Kollektsioneerin lõhnu“, kirjutab Sauter ise.

Olmekirjeldused, inimesed ja situatsioonid pakuvad kindlasti äratundmist paljudele temaealistele.

Võtsin raamatu kätte väikese eelarvamusega, kuid tuleb tunnistada, et raamat üllatas mind positiivselt. Väga hästi ja siiralt kirjutatud raamat, mis pakub erinevaid emotsioone – teeb kurvaks, ajab naerma, paneb mõtlema. Soovitan!

Raamat on ka tänavuse Virumaa kirjandusauhinna üks nominent.

NB! Samast raamatust ka ühes varasemas postituses

9.2.16

Reeli Reinaus "Verikambi"

http://www.rahvaraamat.ee/images/products/000/741/927/thumbnails/big/610e9e392b0058cbc0af399cfbf993fea2952351/verikambi.jpg
Taas üks põnev romaan, kus tegu esivanemate vaimude ja suguvõsa needusega.

Neli keskkooli noort eksivad matkal olles ja on sunnitud ööbima metsas, ühes mahajäetud veskis.
Peale seda saatuslikku ööd hakkavad toimuma väga veidrad lood. Kirke avastab, et ta sügavas unes olles kanaldab veidraid tekste, Gustav ja Joonas on pahurad ning rahutud, veski meelitab neid naasma. Olukord muutub veelgi õudsamaks kui Joonase bändikaaslane Daniel kirjutab hittloo "Janu". Seda lugu kuulates tabab noori justkui psühhoos ja nendega hakkavad juhtuma kahtlased õnnetused. Kas tegu on tõesti suguvõsade vahelise needusega ja kui see nii, siis kuidas sellest vabaneda?

Reeli Reinaus (snd 1977) on kirjutanud peamiselt laste- ja noorteraamatuid ning avaldanud kaks luulekogu. Et autor on õppinud nii teoloogiat kui ka folkloori, käsitleb ta oma teostes sageli eesti rahvaluule ja -usundiga seotud nähtusi. Kirjastuselt Varrak on varem ilmunud Reeli Reinausi romaanid „Kliinilised valed”, „Praktiline nõiakunst” ja „Deemoni märk”.

Michel Bussi "Leidlaps lumetormist"

http://www.rahvaraamat.ee/images/products/000/741/931/thumbnails/big/88912d714f5c1f254b0694f255f6add4a0bad7b6/leidlaps-lumetormist.jpg
Sündmused saavad alguse ühel 1980. a detsembrikuu päeval. Teel Prantsusmaale satub suur Airbusi lennuk lumetormi ja puruneb mägede kohal. Ainus ellujäänu selles kohutavas katastroofis on mõne kuu vanune imik.
Lapse hooldusõiguse eest hakkavad võitlema kaks perekonda. Palgatakse eradetektiiv lootuses, et ta suudab välja selgitada lapse päritolu. Möödub kaheksateist aastat aga täielikku usutavat selgust ikka pole...
Põnevate keerdkäikudega romaan hoiab pinget ja ootusärevust lõpuni.

Michel Bussi (snd 1965) on politoloog ja Roueni ülikooli geograafiaprofessor. Romaanist „Leidlaps lumetormist“ kujunes Bussi läbilöögiromaan, mis saavutas kiiresti populaarsuse nii Prantsusmaal, Inglismaal kui ka mitmel teisel maal. Üllatavate süžeepööretega kaasakiskuv lugemine Stieg Larssoni ja Gyllian Flynni loomingu austajatele.