30.10.15

Toredad audioraamatud lastele

Mu vanem tütar Anete oli umbes 4-aastane, kui hakkas kuulama audioraamatuid, kuuldemänge, "Õhtujutte" jt lastejutte, mida Vikerraadio kodulehel kuulata saab. Ta kuulab neid jutte siiani peaaegu igapäevaselt. Sel sügisel läks ta 1. klassi. Ta on koolis käinud vaid ühe veerandi, aga juba on ta silma paistnud oma kuulamisoskuse ja tähelepanuvõimega ning õpetajalt kiita saanud. Võin uhkusega öelda, et mu tütrele jääb väga hästi meelde, mida ja kellest talle jutustatakse. Ja ma usun, et nende oskuste ja võimete omandamisel on palju rolli mänginud see, et ta on palju erinevaid lugusid ja muinasjutte kuulanud.

Et Anete audioraamatuteni jõudis, oli juhuslik. See oli kuu või paar enne tema 4-aastast sünnipäeva. Ta ei saanud lasteaeda minna ja oli tõbisena kodus. Mul mängis hommikul taustaks Vikerraadio ja Anete jäi tähelepanelikult täiskavanutele mõeldud järjejuttu kuulama. Nii ka järgmisel päeval. Päris lahe vaatepilt oli, kuis ta põrandal teki peal lamas, kõrv vastu raadiokõlarit, põnevusega kuulas. Hommikul olid ju olnud lastele mõeldud raadiosaated ka, aga millegi pärast neid ta siis veel polnud avastanud. Ja Vikerraadio "Õhtujutte" polnud ta samuti kuulnud. Olgugi, et mulle endale meeldis väiksena vanaema juures õhtuti enne magamaminekut raadiost muinasjutte kuulata, aga siiski polnud ma selle peale tulnud, et Anetele neid jutte lasta.

http://www.rahvaraamat.ee/images/products/000/003/737/thumbnails/view/3bb046783beae3e388f622de53a742d22f760f1d/p%C3%B6ial-liisi-muusikaline-kuuldem%C3%A4ng-cd.jpg
Ühel hommikul õnnestus meil raadio sisse lülitada juba siis, kui käisid lastesaated. Raadios mängiti katkendit Venno Loosaare lavastatud kuuldemängust "Pöial-Liisi". See meeldis Anetele väga, seega ei olnud pikka mõtlemist, ostsime internetist "Pöial-Liisi" ja panime mp3-mängijale. Lisaks hakkas ta Vikerraadio kodulehelt kuulama "Õhtujutte".
http://www.rahvaraamat.ee/images/products/000/415/733/thumbnails/view/4120b27e6534cca9825b67cd9ca2e7a3ae97b7af/sirli-siim-ja-saladused-4cd.jpg
Kui Anete veidi vanem oli, hakkas ta kuulama juba pikemaid lugusid: Leelo Tungal "Kristiina, see keskmine", Andrus Kivirähk "Sirli, Siim ja saladused", Otfried Preußler "Väike nõid", Ilmar Tomusk "Tere, Volli" ja Kaspar Jancis "Seiklus Salamandril, ehk, Morten Viksi uskumatud juhtumised lollide laevas".

Anete vahel lihtsalt istub või pikutab oma toas ning kuulab. Aga sageli ta hoopis meisterdab või joonistab ning jutud on tal taustaks. Ta on juttudest saanud nii palju ideid, mida meisterdada ja joonistada. Ta on nende juttude põhjal ka usinasti ise raamatuid vorpinud. Kuid on ka sündinud täiesti uued lood, tema enda tehtud raamatud tema enda fantaseeritud tegelastest – me ei jõua enam järge pidada, kustkaudu võis ta selle või teise mõtteni jõuda.

http://www.apollo.ee/media/catalog/product/cache/1/image/530x751/17f82f742ffe127f42dca9de82fb58b1/4/7/4742229003115.jpg.jpghttp://www.rahvaraamat.ee/images/products/000/000/773/thumbnails/view/0124fb835373c3c5f687f55ed2a6dc0e44a9dcf3/karupoeg-puhh-4-loeb-anu-lamp-cd.jpg

Viimase aja lemmikud audioraamatud, mida ta on meie raamatukogust laenutanud:
  • Katrin Karisma etteloetud ja lauldud "Pipi läheb kooli", "Pipi läheb laevale", "Pipi - maailma tugevaim tüdruk", "Pipi Pikksukk Segasumma suvilast"
  • "Karupoeg Puhh" Anu Lambi esituses
  • kuuldemäng "Puunukk Buratino seiklused".
Kõigil neil CD-del on lisaks jutule ka toredaid laule, mida Anete kaasa laulab.

Kindlasti on Anete huvisid mõjutanud, et tema ümber on olnud raamatud kogu aeg: paksust papist värviliste piltidega beebiraamatutest kuni lastekirjanduses klassikaks saanud raamatuteni välja. Me oleme talle hea meelega ette lugenud ja tema kuulab põnevusega ning on kurb, kui me pärast kahte peatükki enam lugeda ei jaksa. Mõned meie pere lemmikud, mida oleme ise Anetele ette lugenud:
  • luulekogumikud "Hundi hundiratas" ja "Keks! Keks! Keks!" sarjast "Lapse oma raamatukogu"
  • Katri Kirkkopelto "Molli"
  • Piret Räni "Näuliine Nunnikute külas"
  • Piret Raud "Natuke napakad lood"
  • Kristiina Kass "Peeter ja mina"
  • Andrus Kivirähk "Leiutajateküla Lotte" ja "Lotte reis lõunamaale"
  • Edgar Valter "Pokuraamat"
  • Astrid Lindgren "Bullerby lapsed" ja "Pipi Pikksukk"
  • Alan Alexander Milne "Karupoeg Puhh".
Üks hea idee on mul veel varuks. Kasutage ära oma toredaid nutitelefone. Salvestage neile ise oma etteloetud jutte. Olen Anete jaoks salvestanud Katri Kirkkopelto "Molli". Ennast on küll veider tagantjärele kuulda, aga püüan enesekriitikast üle olla, sest Anetele meeldib väga ikka ja jälle minu etteloetud pahura Molli ja armsa väikse Sisu häält kuulata.

Kõiksugu arvutimänge jõuavad lapsed elus mängida küll ja küll! Pigem laenutada raamatukogust mõni tore audioraamat ja lasta lapsel hoopis seda kuulata. Loomulikult on eriti hea, kui te hoopis ise talle lugusid ja luuletusi ette loete, siis saate ka lapsele selgitada, kui tal mõni küsimus tekib. Kõik eespool nimetatud lasteraamatud on ettelugemist väärt. Aga on arusaadav, et alati pole teil aega, seega kasutage internetiavarusi, otsige lapsele toredaid jutte, mida saaks kuulata, laenutage raamatukogust audioraamatuid, salvestage enda etteloetud lugusid ja laske lapsel fantaseerida.

29.10.15

Peter James "Surnud mehe jäljed"

http://www.rahvaraamat.ee/images/products/000/703/943/thumbnails/view/93a1fb09f8b9bdf070663b36068fc6481c090155/surnud-mehe-j%C3%A4ljed.jpg
Kriminaaluurija Roy Grace on selle žanri austajatele tõenäoliselt tuttav tegelane. "Surnud mehe jäljed" on Roy Grace juhtumite sarjas 4. raamat.

Roy Grace ise on tüüpiline krimisarjade peategelane: keskealine mees, tema minevikus on mõni traagiline sündmus, ta on läbi käinud "paksust ja vedelast", tema armusuhted on keerulised, ta on tööalaselt allumatu ja isepäine ning lisaks veel mitmete inimlike pahedega nagu liigne alkoholilembus, käest lastud füüsis jmt.

Raamatu sündmused saavad alguse sellest, kui Brightoni tulvaveetorust leitakse naise säilmed. Kuna tegu on mõrvajuhtumiga, asub seda uurima Roy Grace. Paralleelselt jutustatakse mitut erinevat lugu, mis ajapikku kõik omavahel seostuvad. Vaheldumisi on sündmused esitatud minevikus, aastas 2011 ja olevikus.

Raamatusse on sisse toodud ka 2011. aasta terrorirünnak kaksiktornidele. Seda traagilist sündmust kasutab ära üks loo peategelane, kes lavastab enda surma ning püüab kohustustest ja võlgadest vabana uut elu alustada.

Põnev ja hoogne lugemine neile, kes armastavad krimijutte. Mulle meeldib, et üle pole pingutatud ka võigaste detailidega, mida kriminaalromaanides sageli ette tuleb.

http://www.peterjames.com/

August Strindberg "Hullu mehe kaitskõne"

http://www.rahvaraamat.ee/images/products/000/701/385/thumbnails/view/011e3dfbe576012390e3fd667204a9dc6ff84c31/hullu-mehe-kaitsek%C3%B5ne.jpg
Tuntud rootsi näitekirjanik August Strindberg kajastas oma tormilisi eraelulisi läbielamisi näidendites, aga kirjutas ka autobiograafilised romaanid "Teenijatüdruku poeg" lapsepõlvest, "Punane tuba" noorusest ja "Hullu mehe kaitsekõne" esimesest abielust paruness Siri von Esseniga.

Eestis on enim mängitud tema näidendid "Preili Julie" ja "Isa", mis lahkavad võimuvõitlust meeste ja naiste vahel.

Strindbergi kolm abielu jäid kõik lühikeseks ja lõppesid pettumise ja lahutusega. 20-ndates eluaastates, raamatukoguametnikuna töötav Strindberg kutsutakse omavanuse paruni ja tema abikaasa seltskonda. Ja leiab seal end veetleva naise poolt poputatuna. "Võimuka, auahne, võib-olla ka südametu naisena pingutas ta alati kõigest väest, et leida kontakti noorte meestega, koheldes samal ajal naisi silmatorkava ükskõiksusega. Niisiis oli ta endale pähe võtnud, et peab nägema mind armunu ja allaheitlikuna põrmus oma jalge ees... Kättemaksuks rikkusin tal mitu pidu ära, lihtsalt ei ilmunud kohale, nii et tal polnud enam võimalust end minu kannatuste arvel lõbustada. Ja kuidas ma kannatasin! Hulkudes tänavail nende majade akende all, kuhu ta oli minu teada kutsutud, keerasin otsekui pistoda oma rinnus ja vabisesin armukadedusest..."

"Andsin endale tõotuse, et pühendun uuesti tööle, kindla kavatsusega eemaldada hinge küljest see naise kuju omandanud kasvaja aga märkasin peagi, et polnud arvestanud jõududega, mis olid minust tugevamad." Kirg ja patt lennutavad Strindbergi taevast põrgusse. Kes küll leiaks selles rägastikus õige tee. Pealegi oli ka parunil armuke ja paar lahutab.

"Õhtuti mulle külla tulles on ta nördinud, kui ma mõne oma tööga tegelen, ja siis pean raiskama paar pisarate- ja suudlusterohket tundi, et veenda teda oma armastuses. Armastust tõlgendab ta kui vahetpidamatut jumaldamist, orjalikku teenimist, valmidust ükskõik milliseks ohvriks. Ma nõtkun tohutu vastutuskoorma all, sest aiman, et pole kaugel see päev, mil puudus või lapseootus sunnib teda minu naiseks saama." Strindberg oli juba mõistnud, et peale füüsilise külgetõmbe neid midagi ei seo. "Äkitselt tõstab ta vabandades oma jalad minu istekohal olevale padjale, tuues ettekäändeks järsku peale tulnud väsimust. Olin säilitanud oma külmaverelisuse ja meheliku vankumatuse tema igatsevate pilkude, pisarate ja ämblikuloogika kiuste, aga nähes tema võluvaid kingakesi ja nende kohal välkuvaid sukki, vannun alla."

Ja nii see läheb: järgneb abielu, lapsed ja lõppematud lahkhelid kõigi meeste tähelepanu januneva naise ja perekonda pühaks pidava mehe vahel. Lisanduvad joomine ja lesbipartnerid. Strindbergi nõidusunest ärkamisks kulub mitmeid aastaid ja väärikust alandavaid hoope. Sir von Essen aga elab elu lõpuni koos Marie Davidiga, millest on ilmunud Lena Einhorni romaan "Siri".

28.10.15

Jacqueline Pascarl "Kord olin ma printsess"

http://www.rahvaraamat.ee/images/products/000/018/518/thumbnails/view/a12f1e485fec646bf3fb4316596a5af8a996656c/kord-olin-ma-printsess.jpg
Selles autobiograafilises teoses kirjeldab Jacqueline Pascarl oma vägivaldset lapsepõlve Austraalias, kohtumist noormehega, kes osutus Malaisia printsiks. Veel on juttu nende abielust Malaisias ja tema elust marmorpalees. Printsess oli välismaailmast täielikult eraldatud. Printsessi alandab, vägistab ja peksab pidevalt tema abikaasa. Lõpuks ühe puhkuse ajal Austraaliasse põgeneb printsess koos lastega. Toimuvad lõputud kohtuprotsessid laste hooldusõiguse üle. Ükskord, laste külastuspäeval, röövib isa salaja lapsed. Jacqueline võitleb igati oma laste eest aga tal ei lasta lastega kohtuda.

Kui kirjanik, Jacqueline Pascarl suudab lugejaid panna mõtlema lähisuhtes vägivalla all kannatajate abipalvetele, mis tihti sõnadesse ei jõuagi, on tema sõnade panus tohutu. Olles oma lapsed kaotanud, pühendus ta heategevusele, aitamaks teisi, kes on sattunud vägivalla ohvriks.

Raamatuid samal teemal:
  • Zana Muhsen "Müüdud: tänapäeva orjuselugu"
  • Carmen Bin Ladin "Läbitungimatu kuningriik: minu elu Saudi Araabias"
  • Hameeda Lakho "Nähtamatud trellid: Pakistani päritolu hollandlanna jutustus tema noorusest kahe kultuuri vahel ja kohtumisest surnuks peetud emaga"
  • Betty Mahmoody "Ainult koos tütrega"
  • Latifa "Röövitud nägu: kahekümneaastasena Kabulis"
  • Helle Amin "Taaskohtumine kõrbes: ma panin kaalule kõik, et jälle oma lapsi näha"
  • Donya Al-Nahi "Lapsi ei võta minult keegi: dramaatiline lugu ühe ema otsusekindlusest saaada tagasi röövitud tütar ja poeg"
Soovitab Evi

15.10.15

Kazuo Ishiguro "Never Let Me Go" / "Ära lase mul minna"

https://d.gr-assets.com/books/1379471767l/18515951.jpg
"Madame kartis meid. Aga ta kartis samamoodi, nagu mõni kardab ämblikke. Me polnud selleks valmis. Meile polnud kunagi pähe tulnud, mis tunne on meil, kui meisse suhtutakse nagu ämblikesse." 

Ebamäärane aimus ja karm reaalsus, tühjus ja kõledus. Kazuo Ishiguro raamatu peategelased Kathy, Tommy ja Ruth ning teised, kel on nendega sarnane saatus, on eraldatud välismaailmast, nad on justkui katseklaasis. Nad püüavad välismaailma vaadata läbi selle klaasi. Nad oskavad anda hinnanguid selle järgi, mida neile on õpetatud. Nad usuvad sellesse, mida neile on õpetatud. Kathyl ja Tommyl on lõpuks siiski julgust esitada küsimusi, aga vastused, mis nad saavad... nendega nad lepivad. Nad teevad seda, mida neilt oodatakse, nad ei võitle vastu – katseklaas ei purune. 

Lugesin esimest korda raamatut paralleelselt nii inglise kui ka eesti keeles. Kuigi ma pole varem väga palju inglisekeelset ilukirjandust lugenud ja varasemad kogemused pole kõige sujuvamalt läinud, siis selle raamatu puhul oli võõrkeeles lugemine väga ladus. Kui keegi soovib sama raamatut eesti keeles lugeda, siis meilt saab laenutada ka tõlke "Ära lase mul minna".

Parima lugemiselamuse saavad kindlasti need, kes pole näinud samanimelist Mark Romaneki filmi "Never Let Me Go" (2010). Mina sain selle põneva filmielamuse osaliseks umbes neli aastat tagasi, olemata enne näinud treilerit ja lugemata sõnagi sisututvustustest. Algul arvasin, et see on lihtsalt üks lugu internaatkooli õpilastest. Lugu armukolmnurgast. Aga loo põhituum peitus hoopis milleski muus, hoopis milleski tõsisemas.

Kui film on armastuslugu, siis raamat on lugu sõpradest. Raamatus on rohkem juttu sellest, millised on need inimesed, kes Hailshami nimelises internaatkoolis töötavad ja milline tundub olevat kooliga seotud salapärane Madame. Ütlen veel nii palju, et paigutaksin selle raamatu ulmeraamatute sekka, kuigi lugedes sellele kogu aeg ei mõtle.

Kuigi filmi näinuna mäletasin enamjaolt, kuhu lugu jõuab, meeldis mulle siiski jälgida, kuidas sõnad, laused, lõigud raamatus lugu edasi kannavad. Seal polnud palju tsitaate, mida välja tuua, polnud ka keerulisi mõttekeerutusi. Pigem ütleks, et "Never Let Me Go" on lihtsas keeles, aga selle lihtsa keele taga on rasked teemad. Mulle meeldis, kuidas lapsepõlve ja noorusaja meenutused olid osavalt seotud hilisemate seikadega, misjärel anti vihjeid ees ootava kohta.

http://www.rahvaraamat.ee/images/products/000/650/993/thumbnails/view/09ded16718ae726bee587762127a3797e1f6f30e/%C3%A4ra-lase-mul-minna.JPG
Kazuo Ishiguro kirjutatud lugu on kui osavalt põimitud ämblikuvõrk, mille niidid viivad keskele kokku. Keskele hirmsate ämblikuteni. Seejuures on lugeja enda otsustada, kes või mis nendeks ämblikuteks osutuvad. 

"Esimene kord, mil näed end äkki läbi sellise inimese silmade, on külm hetk. See on, nagu kõnniksid mööda peeglist, kust oled eluaeg iga päev möödunud, ja äkki paistab sealt sulle keegi teine, keegi, kes tekitab ärevust ja on kummaline."