Otse põhisisu juurde

Vicky Myron, Bret Witter "Kuulus raamatukogukass Dewey"

http://www.rahvaraamat.ee/images/products/000/027/943/thumbnails/view/2a751361f674ba93b3e3bc6ef29e50e7690df5f7/kuulus-raamatukogukass-dewey.jpgVicky Myron on raamatukoguhoidja Ameerika väikelinnas Spenceris. Raamat saab alguse sellest, kuidas raamatukogutöötajad ühel külmal jaanuarihommikul leiavad raamatukogu uksele kinnitatud tagastuskastist üdini külmunud kassipoja.

"Täitsin kraanikausi sooja veega, proovisin seda küünarnukiga, samal ajal kassipoega pihkudes hoides. Ta libises vette nagu jäätükk. Jean leidis kunstitarvete kapist mingit šampooni ning ma hõõrusin kassipoega aeglaselt ja hellalt, otsekui paitades. Sedamööda, kuidas vesi üha hallimaks ja hallimaks muutus, sai kassipoja metsikust värisemisest pehme nurrumine. Ma naeratasin. See kassipoeg on sitke. Kuid ta oli väga väike. Kui ma ta lõpuks kraanikausist välja tõstsin, nägi ta välja nagu vastsündinu: tohutud silmad, suured kõrvad tillukeses peas ning miniatuurne keha. Märg, kaitsetu ja vaikselt oma ema järele näuguv."

Kiisuke hakkas esimesest hetkest kõigile raamatukogutöötajatele meeldima. Kiisule nime saamiseks korraldati raamatukogus konkurss ja nime pakkumisi tuli 397. Pisi kassipoeg sai nimeks Dewey Readmore Books - Dewey Loerohkem Raamatuid. Saadi ka linnavalitsuselt ametlik luba kassipidamiseks raamatukogus. Pikkamööda tutvustati Deweyt püsilugejatele, keda teati, et nad armastavad kasse. Loomulikult oli ka nurisejaid, kellele ei meeldinud loom raamatukogus. Dewey aitas lapsi saada üle loomahirmust. Vicky märkas, et vanemad lugejad, kes käisid tihti raamatukogus ajakirju lappamas ja raamatuid sirvimas, hakkasid peale seda kui Dewey nendega aega veetma hakkas, tihedamini käima ja jäid ka kauemaks.

Mõne aasta pärast sai Dewey oma hoolivuse ja inimesearmastusega maailmakuulsaks. Raamatukogukassist kirjutati ajalehtedes, ajakirjades, näidati telesaadetes ja tehti isegi film. Internetiajastul Dewey kuulsus kasvas. Teda käidi vaatamas lähedalt ja kaugelt. Kanadast, Mehhikost, Jaapanist ja mujalt. Inimesed ei pidanud paljuks reisil olles teha veel nelja ja poole tunnist kõrvalpõiget, et tulla koos lastega kohtuma kuulsa raamatukogukassiga. Deweyle saadeti sünnipäevaks ja jõuludeks kaarte ning mõni inimene saatis igal aastal nii sünnipäevaks kui jõuluks talle 25 dollarit toidu ja varustuse jaoks. Kass elas raamatukogus 19 aastat. Kui 2006. aasta novembris kass suri, siis teatasid selles kurvast sündmusest oma ajalehtede esikülgedel 250 USA ajalehte.

"Aasta pärast Dewey surma ütles mu tervis lõplikult üles. Teadsin, et on aeg oma elus edasi liikuda. Raamatukogu oli ilma Deweyta teistsugune ning ma ei tahtnud, et minu päevad sel viisil lõpule jõuavad: tühjad, vaiksed, mõnikord üksildased. Kui nägin raamatukäru mööda minemas, seda, millega Dewey sõita tavatses, murdis see mu südame. Igatsesin teda nii väga ning mitte ainult aeg-ajalt, vaid iga päev. Mu lahkumispeol osales enam kui 125 inimest, sealhulgas mitmed, kellega ma polnud aastaid rääkinud. Isa luges üht oma luuletust, mu lapselapsed istusid minu juures, et tervitada õnnitlejaid, Spencer Daily Reporteris ilmus kaks artiklit, mind tänati 25-aastase teenistuse eest. Nagu Dewey, olin ka mina õnnelik. Sain lahkuda omaenda tingimustel."

Selliselt lõppes see imeline raamat.

Loe veel huvitavaid raamatuid kassidest.

David Michie "Dalai-laama kass"
Gwen Cooper "Homerose odüsseia : Kartmatu kassi lugu, ehk, kuidas ma pimeda imekassi abiga armastama ja elama õppisin"
James Bowen "Tänavakass Bob"

Soovitab Evi

Kommentaarid