Otse põhisisu juurde

Parimad raamatud 2014: laste- ja noortekirjandus

Valik lugemiselamustest 2014. aastal ilmunud laste- ja noortekirjandusest:

Rose Lagercrantz "Minu õnnelik elu" ja "Mu süda hõiskab ja naerab"
"Kindlalt kõige armsamad ja lihtsamad raamatud aastal 2014. Sarnanes väga oma kirjutamisstiililt Astrid Lindgreni raamatutele. Raamatud läksid väga hinge ja kindlasti soovitan neid veel paljudele inimestele."

 








Hilde Vandermeeren "Operatsioon "Bernie välja!""
"Raamatu peategelane on 8-aastane Catherine. Tüdruk elab koos emaga,oma isa ei ole ta kunagi näinud. Ühel päeval tuleb nende ellu karnevalipoepidaja Bernie. Raamatus kirjeldatakse hästi lapse tundeid uuel eluetapil. Tegelased on elulised, lihast ja luust inimesed."

Ilmar Tomusk "Kriminaalsed automatkajad"
"2012. aastal Ilmar Tomuski alustatud noorte kriminalistide sari sai täiendust. Selles raamatus lahendavad Kribu ja Krabu Sõmeru autoparklast varastatud autode juhtumit. Vahvad tegelased ja soe huumor, ootamatud sisupöörded, teevad Tomuski krimilugudest meeliköitva lugemise."







John Greene "Süü on tähtedel", R. J. Palacio "Ime", Rainbow Rowell "Eleanor & Park"
"Kolm mõtlemapanevat noorteromaani, mida julgen noortele soovitada vahelduseks libahuntidest, inglitest ja muudest imepärastest tegelastest rääkivate raamatute vahele. Päris elud, päris probleemid – vahel on hea lugeda neid kasvõi seetõttu, et tunda, kui õnnelik on enda elu"

 John Green "Süü on tähtedel"
"Väga südant liigutav lugu rasket haigust põdevatest noortest ning nende armumisest ning sellest kuidas ka haiged inimesed saavad oma unistusi teoks teha. Raamatu põhjal valmis ka film, mida soovitan vaadata, ei pea pettuma."

R.J. Palacio "Ime"

"Raamatus räägitakse 10-aastasest Augustist, kellel on tavapäratu nägu. Kooli minnes tekib seoses ta välimusega palju probleeme. Need lahenevad tänu Augusti seesmisele ilule ja headele tegudele. Väga hea raamat!"

Andry Ervald "Unenäorong"
"Meie kutsusime Andryt Maailma Kõige Pikemaks Muinasjutuvestjaks. Kedagi me lausa üle ei ole mõõtnud, aga ega me arvatavasti eksinud ka. Kui ta väikestele juttu vestma hakkas, siis ta pidi end ikka korralikult kokku kortsima, et lapsed talle näkku vaadates selili ei kukuks. Ja kui püstitõusmine-tõusmine-tõusmine-tõusmine-tõusmine algas, siis tõmbasid põnnid pea õlgade vahele, sest see näis kõhedakstegevalt lõputu. Nüüd on Andry lood raamatusse kimpu kogutud ja kõik saavad nende najal oma fantaasiat turgutada ja kõnekate lugude saatel mõtteid mõlgutada, sest Andryl oli, mida öelda. Parim viis autorit meenutada on tema lugusid edasi jutustada. Siis maailm muutub."

Kommentaarid