22.11.14

Blake Crouch "Wayward Pines"

Wayward Pinesi raamatutriloogia sisaldab ulmet, krimi, põnevust ja õudust- ühesõnaga tõsine maiuspala, kui vererõhk vajab veidike tõstmist.

Salateenistuse agent Ethan Burke saabub Wayward Pinesi missiooniga leida kadunuks jäänud salaagendid, kes tulid linna kuu aega tagasi. Hetk peale saabumist toimub avarii ning haiglas ärgates on kadunud tema  rahakott, isikut tõendav dokument ja mobiiltelefon. Päevade möödudes tundub see koht aina imelikumana - tervet linna ümbritseb elektritara, keegi ei usu, et ta on salaagent ning ta ei saa ühendust välismaailmaga, sh oma naise ja pojaga. Mida rohkem infokildusid Burkeile teatavaks saab, seda enam mõistab ta, et ei pruugi sellest linnast kunagi eluga pääseda.

Mitte keegi linna elanikest ei tea, kuidas nad sinna sattusid, mida nad aga kindlasti teavad on see, et nad ei saa kunagi lahkuda. Nad on viimased inimesed maamunal ning väljaspool tara ootab neid vaid surm. Mõned inimesed isegi mäletavad midagi oma eelmisest elust, kuid sellest ei tohi isegi mõelda, veel vähem avalikult rääkida. Ei mingit televisiooni ning ainult üks raadiosaade. Vanemad ei tea, mida lapsed koolis õpivad. Mässajad leitakse surnutena, ent kunagi ei ole süüdlaseid.

Ethan Burkeist saab korrakaitsja Wayward Pinesi 461 elanikule. Lisaks šerifi tööle tuleb tal kaitsta elanike eest nende linnakese imelise eksistentsi saladust. Ta ei ole selle üle just eriti õnnelik, kuid ta on veendunud, et suudab seda teha. Üsna pea tuleb tal oma veendumusest lahti öelda, ning astuda vastu linna loojale David Pilcherile. Kättemaksuks vastupanule laseb Pilcher välja lülitada elektritara ning nii avaneb ainus sissepääs linna. Mida aga väljastpoolt oodata on? Crouch lõpetab oma raamatu tõeliselt apokalüptiliselt. Paljastan nii palju, et ellujäänud saavad loodetavasti alustada uuesti.

21.11.14

David Wagner "Elu"

http://www.rahvaraamat.ee/images/products/000/603/221/thumbnails/view/87f4e2372fa6d0c50e7793d6ae0ee4552281a5bb/elu.jpg
"Kui sageli juhtub, et sulle pakutakse võimalust oma elu pikendada?
Helistatakse veidi pärast kella kahte öösel. Noor, kuid ravimatult haige mees võtab telefoni vastu ja üks hääl ütleb: "Meil on teie jaoks sobiv doonorelund." Seda kõnet on ta oodanud, seda kõnet on ta kartnud. Kas ta peaks riskima? Kelle pärast tasub elada? Ja milline inimene on surnud, et sina saaksid edasi elada, võimalik, et teistsugusena kui enne?"
David Wagner on kirjutanud liigutava ja elutarga raamatu eksistentsiaalsest köieltantsust, vastutusest ja õnnest."

Nii kutsus Eesti Rahvusraamatukogu oma Facebooki lehel k.a oktoobris David Wagneri raamatu "Elu" esitlusele.

Raamatu teema on tõsine aga lugemine läheb samas ladusalt. Huvitav oli lugeda asjadest, millele siis, kui ise terve oled, kunagi ei mõtle. Tänapäeva meditsiin on kaugele arenenud ja juba 1960-aastatest tehakse selliseid operatsioone, mis sada aastat tagasi oleks olnud teostamatud.

Lisan siia veel härra W humoristlikud mõtted:

"Ja sina, elund, kuulud sa nüüd päriselt mulle? Kellele kuulub siirdatud elund? Kas see kingiti mulle või kuulub see ikkagi Eurotransplantile, kliinikule või haigekassale? On äkki nii, et pean vaid sind säilitama, sinu eest hoolt kandma, sind verega varustama, alal hoidma? Olen ma vaid anum, aparaat, mis sind elus hoiab? Kas ei või ühel päeval saabuda kiri, millest loen: "Härra W, me tahaksime oma maksa tagasi, palun tulge sel-ja-sel ajal haiglasse, me oleme leidnud kellegi parema, kellegi, kes on maksa rohkem ära teeninud, hoolitseb selle eest paremini, oskab sellega enamat peale hakata?"" (lk 187)

Varem on transplantatsioonist kirjutatud Jodi Picoulti raamatus "Oma õe hoidja".

Soovitab Evi

11.11.14

Bill O'Reilly ja Martin Dugard "Jeesuse tapmine: lugu Jeesuse ristilöömisest"

http://www.rahvaraamat.ee/images/products/000/588/894/thumbnails/view/c49cbecf3396ff5bca8de4afea76987a1a3090a8/jeesuse-tapmine.jpg
Haarav, huvitav ja hästi kirja pandud raamat neile, kes armastavad ajalugu.

Ajalooliste sündmuste keskmeks on Jeesuse tegevus, mida autorid nimetavad revolutsiooniliseks (mida see kahtlemata oma ajastu kontekstis ka oli) ja ristilöömine. Kuna tegu pole raamatuga, mille esmaseks eesmärgiks oleks anda teoloogilist haridust, siis kirjanikud-ajaloolased on keskse teema ümber taasülesehitanud maailma, milles nood sündmused toimuda said. 

Olgu märgitud, et autorid on varem välja andnud dokumentaalteosed "Killing Lincoln: The Shocking Assassination that Changed America Forever (2011)" ja "Killing Kennedy: The End of Camelot (2012)", mida kahjuks eesti keelde veel tõlgitud pole. Need raamatud, sealhulgas "Jeesuse tapmine" põhinevad ajaloolistel faktidel ja dokumentidel nii palju, kui see on võimalik. 

Autorid ei vaatle Jeesust kui messiat, vaid kui ajaloolist isikut ja tema n-ö ebaseaduslikku tegevust, kui arvestada tolle aja arusaamu ja tõekspidamisi. 

Sündmused viivad lugeja Rooma impeeriumisse, kus keisreid peeti jumalateks ning kus keisrid võisid endale lubada jumalikku elu: igaüks just nii, nagu ta seda oma äranägemise järgi või ka rikutuse tasemel lubada oskas. Teisalt käib lugeja kaasas juudamaalastega, saades osa nende elust, mis oli väga suures osas kammitsetud kogukonna ja usuliste reeglitega. Jeesuse elu, alates lapsepõlvest kuni surmani, on esitatud ajaloolisel taustal koos kõige sinna juurde kuuluvaga: võimuvõitlus impeeriumis, sõjalised sündmused, põhjused rahva rahulolematuseks, tolle aja kombestik jne. 

Kui aga silmas pidada teoloogilisi teadmisi, siis kahtlemata esitab raamat meile olulisima Jeesuse elust ja tegevusest, mida me arvame end niikuinii teadvat, kuid mille meeldetuletamine, arvestades meie kristlikku kultuuritausta, ei ole kunagi ülearune ja ka mitte tüütu, eriti kui see on esitletud haarava dokumentaaljutustusena. 

Ilmumisandmed: Tallinn : Ersen, 2014 

Soovitab Marju