Merethe Lindström "Vaikuse päevad"

Eva on endine õpetaja. Ta õpetas norra keelt ja kirjandust ja talle meeldis ta töö. Ta kinnitas endale tihtipeale, et koolis töötades on ta õnnega koos. Tema mees Simon oli arst. Nüüd on nad mõlemad kodused. Neil on kolm tütart, kes on kõik abielus ja elavad omaette.

Simon on sulgunud endasse, ta ütleb harva mõne sõna ja Eva on hakanud unustama ta häält. Eva püüab meeleheitlikult välja murda üksindusest ja vaikusest. Kaks korda nädalas viib naine oma mehe hooldekodusse, kuna ta ei suuda tema järele kogu aeg valvata - Simonil on kombeks aeg-ajalt välja minna ja ära kaduda.

Neil oli koduabiline lätlane Marija, kes töötas nende juures kolm aastat. Ta meeldis kõigile, kuid siis juhtus midagi kohutavat ja nad pidid ta ära saatma.

Eval ja Simonil on mälestusi, mida nad ei suuda minevikku jätta. Simon on juut. Enamik ta sugulasi viidi surmalaagrisse ja Simoni pere pidi kaua aega end varjama. Eval sündis 17-aastasena poeg, kelle ta andis ära. Ta ei tahtnud seda last, kuid ta ei suuda ka unustada seda poolt aastat, kui laps oli tema juures. Ta mõtleb sageli oma pojale ja püüab ette kujutada, mis on ta pojast saanud.

Miski ei sünni iseenesest, minevik ei tule uuesti ilmsiks, vaid see on olemas meis kogu aeg.

See on jutustus olulistest asjadest, millest ei tohiks vaikida. Autor läheneb väga peenetundeliselt ka vananemise teemale.

Norra kirjaniku Merethe Lindström (sünd 1963) looming on saanud mitmeid kirjandusauhindu. "Vaikuse päevad" on saanus Põhjamaade Nõukogu 2012. a kirjandusauhinna.

Raamat ilmus sarjas "Põhjamaade romaan".

Soovitab Anne