22.3.13

Marju Kõivupuu "Igal hädal oma arst, igal tõvel ise tohter"

http://www.rahvaraamat.ee/images/products/000/045/329/thumbnails/view/185e2d104cf77ea30e540f9f1ce45f2a17ccf126/igal-h%C3%A4dal-oma-arst-igal-t%C3%B5vel-ise-tohter-sissevaade-eesti-rahvameditsiini.jpg
Juhtlausega "Pärijata pole pärandit" on 2013. aasta kuulutatud kultuuripärandi aastaks. Et kõik moodsas ajas kaotsi ei läheks, on oluline ka rahvameditsiini alast pärimust koguda. Marju Kõivupuu järjekordne raamat aitab meil teaduslikust ainest osa saada haaravalt ja arusaadavalt.

Rahvameditsiin on osa rahvakultuurist, mida autor vaatlebki kultuuriloolase pilguga. Raamat annab teada esiemade suhtumisest tervendamisse ja tervendajatesse, haigustesse ja tervisesse. Nooremad inimesed kõik võib-olla ei teagi, mis on soontetasumine, aadrilaskmine, lendva ja luupainaja.

Rahvameditsiinist pärit konkreetsed soovitused mõne häda vastu tunduvad kohati veidrad, aga autor rõhutab, et oluline osa tervenemises on uskumisel ja heal sõnal. Raamat ei ole praktiline käsiraamat, kust leida nõu ja abi mõne konkreetse haiguse ravimiseks, aga autor loodab, et raamat on lugejale huvitavaks ja mõtlemapanevaks teejuhiks rahvapärase meditsiini maailma. Kuidas inimesed on läbi aegade oma terviseprobleemidega toime tulnud. Arusaamad sellest, miks neid tabavad tõved ja mida sel puhul ette võtta.

Autor soovitab ka lugeda Ain Raali raamatuid, kus on ravimtaimede kasulikkust ühe või teise tõve raviks. Enne kui apteeki tormata, võiks proovida taimedest abi saada. Hambavalust võib lahti saada teekummeli või naistepunaga: valage ürdile peale keeva vett, kurnake, pigistage taimemass veidi tahedamaks, mässige marlisse ning pange igeme ja põse vahele. Hästi leevendab valu võrdsetes kogustes võetud küüslaugu, sibula ja soola segu, mis pannakse hambaauku. Et randmeliigesed valu ei teeks, pange randme ümber lõng või metallkäevõru. Kõiki neid ja paljud muid nõuandeid ja näpunäiteid saate uurida raamatust.

Soovitab Urve

9.3.13

Oscarid 2013

Taas on välja antud Oscari filmiauhinnad ja laureaatide ning nominentide seas on ka mõni film, mis põhineb raamatul.

"Pii elu" ("Life of Pi") valiti parimaks neljas kategoorias: parim operaatoritöö, lavastaja, filmimuusika, eriefektid. Veel oli "Pii elu" parima filmi, montaaži, filmilaulu, heli ja helimontaaži, kunstnikutöö ning mugandatud stsenaariumi nominent. Yann Marteli raamat räägib 16-aastasest Piist, kelle perekond otsustab tema perekond koos loomaaialoomadega emigreeruda Jaapani kaubalaeva pardal Indiast Põhja-Ameerikasse. Paraku läheb laev põhja ning Pii leiab end päästepaadist koos bengali tiigriga. 2002. aastal sai kirjanik "Pii elu" eest ka Bookeri auhinna. Eesti keeles ilmus "Pii elu" esmakordselt aastal 2005, teine trükk aastal 2012.



Parima naiskõrvalosa, parima grimmi ja helitöö kategooriates osutus parimaks Victor Hugo kuulsaimal romaanil põhinev film "Hüljatud" ("Les Misérables"). Lisaks oli "Hüljatud" parima meesnäitleja, parima filmi, kostüümikunstnikutöö, filmilaulu ja parima kunstnikutöö kategooriates nominent. Raamat "Hüljatud" on prantsuse kirjaniku Victor Hugo 1862. aastal ilmunud romaan, mida paljud peavad üheks suurimaks teoseks maailma kirjanduses. Raamat räägib mitmete põimunud elude saatusest 19. sajandil. Eesti keelde tõlgituna ilmus raamat 1954. aastal.

Parima kostüümikunstnikutöö laureaadiks sai seekord "Anna Karenina", mis on Lev Tolstoi 1878. aastal ilmunud romaani põhjal vändatud. Veel oli "Anna Karenina" nominent parima filmimuusika, operaatoritöö ja parima kunstnikutöö kategooriates. "Anna Karenina" on psühholoogiline romaan Vene kõrgseltskonna elust ning üks 19. sajandi realistliku kirjanduse tähtteoseid. Eesti keeles ilmus "Anna Karenina" aastal 1978.

J. R. R. Tolkieni raamatu "Kääbik" põhjal tehtud film "Kääbik: ootamatu teekond" ("The Hobbit: an unexpected journey") küll auhinnatud ei saanud, kuid oli nominent parima grimmi, eriefektide ja kunstnikutöö kategooriates. "Kääbik: ootamatu teekond" on esimene osa kolmeosalisest linateosest. Eesti keeles ilmus "Kääbik" esmakordselt aastal 1977.