Kuna meie töötajate meelest parimate lõppenud aasta raamatute hulgas oli paras ports lasteraamatuid, siis järgnevalt ongi valik parimateks peetutest välja toodud.
Reeli Reinaus "Aguliurka lapsed"
"Autor on loonud usutava ja naljaka poisteseltskonna, kus igaüks on erinev. Koos moodustavad nad igati tegusa poistekamba. Raamatus on muhedat huumorit kui ka mõtlemapanevaid seiku. Mulle meeldis see raamat 2012 lasteraamatutest kõige enam."
"Raamat ilmus küll 2011. aasta lõpul, kuid raamatukogusse jõudis lõppenud aastal. Tegemist on filosoofilise looga sõnadest, mille sisse me tänapäeval sageli upume ja mille tuuma ei jaksa sageli üles otsida. Selles raamatus on iga sõna suures hinnas, sest neid saab vaid raha eest osta ja siis juba mõtled enne sügavalt järele, mille eest maksta tasub. Raha on aga selleski loos inimestel erineval hulgal, just nagu eluski. Kuidas väljendada oma tundeid siis, kui raha ilusate sõnade ostmiseks ei ole? Lahendus on lõputult armas. Raamatu kujundus avaldab samuti muljet."
"Väga armas lasteraamat, millest ainult täiskasvanud aru saavad. Raamat, kus väheste sõnadega saab nii palju ära öeldud. Lisaks on raamatus ka imearmsad pildid, ilmuks selliseid raamatuid ainult rohkem!"
"Keerutädi oma erilisuses on see, kes toob igavasse ja rutiinsesse argipäeva värskust, mängu ja põnevust. Seda vaid laste ja lapsemeelsete jaoks. Tõsimeelsed keerutavad meelekohas näppu ja kehitavad õlgu. Pärast Keerutädi keerutusi saab võimatu võimalikuks, maailm saab värve juurde ja muutub toredamaks. Elagu keerutädid meie ümber! Raamatu illustratsioonid haakuvad tekstiga väga hästi ja lisavad loole vaimukat vürtsi."
"Selle raamatu luuletustest tunnevad täiskasvanud vist veel rohkem mõnu kui lapsed. Sobikski hästi kogu pere lustilugemiseks. Autorid on ju kõigile suurtele teada-tuntud tüübid ning juba enne lugema hakkamist sead suu muheluseks valmis. Itsitamine-kõkutamine-lagistamine peaks olema garanteeritud. Oma terane iva on siiski asjal sees, pole sugugi niisama riimimäng."
"Väga naksakas põnevik, mis saab hoo sisse kohe alguses. Pinget jätkub lõpuni välja ning tõsielu ning ulme põimuvad väga loomulikul moel. See on neil Harglaga vist kohe perekonnaviga, et oskavad lugeja "konksu otsa võtta". Väiksemale lugejale võib tekitada isegi veidi mõnusat kõhedust."
"Lasteraamat, mida oli võimatu lihtsalt sirvida. See tuli jutilt lõpuni lugeda, sest väikese Miia lood olid nii elulised, siirad ja optimistlikud, et nunnumeeter püsis kõrgnivool."
"Kui pead lugu absurdihuumorist, siis loe mõnuga! Jutukesed on kohati ikka ülinapakad, ei soovita järjest lugeda, võib täiskasvanule halvasti mõjuda. Ei võetagi sind enam tõsiselt. Lõbus raamat, mis teeb tuju heaks!"
Kommentaarid
Postita kommentaar