31.8.12

Gayle Forman "If I Stay"

Ingliskeelne romaan, mille peategelaseks on 17-aastane Mia. Ühel talvisel päeval otsustab Mia pere minna väljasõidule ja juhtub autoõnnetus. Ema, isa ning vend hukkuvad ja Mia langeb koomasse. Oma kehast väljas viibides peab ta otsustama, kas jääda ellu või surra. Milline oleks tema elu ilma vanemateta? Samas kuidas ta saab jätta oma vanavanemad, poiss-sõbra ja sõbrad? Ta näeb kõrvalt oma lähedasi, kes peavad toime tulema tema vanemate ja venna surmaga ning samas üritavad toeks olla raskes seisukorras Miale.

Olulist rolli mängib raamatus ka muusika - Mia isa on endine muusik, Mia mängib tšellot ja plaanib minna õppima Juilliardi kunstiülikooli ning poiss-sõber Adam on tegev rokkbändis.

"If I Stay" on emotsionaalne ja haarav raamat, mis paneb lugeja mõtlema. Tegu on küll noorsooromaaniga, aga arvan, et sobib lugemiseks igas eas inimestele.

Soovitab Kaie

16.8.12

Maike Vogt-Lüerssen "Lucrezia Borgia: paavsti tütre elu renessansiajal"

Raamatut lugema ajendas mind teles jooksev seriaal "Borgiad". Ajaloo huvilisena tekib mul selliseid filme vaadates ikka küsimus, kui palju on seal ajaloolist tõde? Mis paavsti kaunist tütrest edasi sai? Neile küsimustele saab üsna ammendavad vastused seesamusest raamatust.

Ainuüksi Lucrezia päritolu - paavsti tütar - oli mõneti skandaalne ja pakub siiamaani biograafidele suurepärast ainet. Lisaks veel kuulumine kurikuulsate Borgiate hulka, tegi temast renessansiaja ühe olulisema naise. Paraku ka mänguasja meest poliitilises maailmas ja andis ainest lõpututeks kuulujuttudeks ja laimuks.

Käesolev biograafia käib tõelise Lucrezia jälgedes, sest on palju kaasaegseid, kes olid tihedalt seotud nii tema, kui ka tema isa ja vendadega ning kelle märkmed ja kirjad on märksa usaldusväärsemad, kui nende vaenlaste omad. Muuhulgas on kasutatud paavsti tseremooniameistri Johann Burchardi päevikut, kus tema kaine ja asjalik kirjeldus paavsti õukonnas aset leidnud sündmustest lükkab ümber mitmed valejutud Borgiate kohta.

Lucrezia oli kaheaastane, kui ta koos kolme vennaga emalt ära võeti ja isa sugulastele kasvatada anti. Kuigi Rodrigo Borgial oli lapsi veelgi, olid just nemad tema lemmikud, keda isa igal võimalusel külastas ja paavstiks oleku ajal lõpuks ka ametlikult enda lasteks tunnistas. Kuid paavstiks saades muutusid lapsed talle ühtlasi ka vahendiks võimul püsimiseks. Ka nelja õe-venna omavaheline läbisaamine oli väga üksmeelne ja südamilk, eriti tihe oli suhe sügavalt intelligentse ja heatujulise Cesarega, mis samuti andis alust õelateks kuulujuttudeks, kuid õe-venna suhe jäi kuni surmani väga lähedaseks.

Lucrezial oli neli abielu. Tema teine abielu Giovanni Forsaga oli tegelikult üsna õnnelik ja kui see poliitilistel põhjustel tühistati, ei olnud see sugugi naise enda soov. Kolmandast mehest sai Lucrezia suur armastus, kellega ta sai ka oma esimese lapse - poja Rodrigo. Kuid ka selles abielus ei olnud naisel ette määratud elu lõpuni õnnelik olla. Tema suhteliselt lühike elu (ta suri 39 aastaselt) kujunes omamoodi draamaks, kus peadpööritavad õnnehetked vaheldusid vapustavate tragöödiatega. Kõigest sellest ja paljust muust, mis seotud selle paljude poolt armastatud naise perekonnaga, saab M. Vogt-Lüersseni üsna põhjalikust raamatust lugeda. Võibolla on kohati isikute puhul süvitsi ja laiuti minekut liigagi palju, kuid tõelist huvilist see kindlasti ei sega.