24.11.11

Alek Wek "Alek: minu elu Sudaani põgenikust rahvusvaheliseks supermodelliks"

Raamatus jutustab oma loo Sudaanist pärit supermodell Alek Wek. Ta räägib oma keerulisest lapsepõlvest supermodelliks saamiseni.

Alek tähendab "mustakirju" lehma, mis on Sudaanis levinumaid ja armastatumaid lehmatõuge. Aleki rahvas dinkad, peab seda oma õnne sümboliks.

Tüdruk kasvas Waw´ väikelinnas keskklassi perekonnas. Ta sündis oma perre seitsmenda lapsena üheksast. Isalt päris tüdruk pikkuse ja emalt naeratuse. Vanemad panid suurt rõhku laste haridusele. Aleki kodus polnud elektrit, sisekäimlat, rääkimata telekast ja köögimasinatest. Tüdruk aga ei kurtnud kunagi ja oli oma eluga rahul.

Sudaan on alati jagunenud islami araabia põhjaosaks ning animistlikuks ja kristlikuks lõunaks. Need pooled ei saa omavahel läbi ning põhi on püüdnud alati lõunat endale allutada.

Kui tüdruk oli 8aastane saabusid Waw´sse sõjaväeautode kolonnid ning miski polnud enam kunagi endine. Perekond üritas võimalikult normaalselt edasi elada, kuid peagi selgus, et pole muud võimalust kui põgeneda. Ühtäkki leidis Alek end suurest Londonist. Ta pidi harjuma oma uue eluga.

19aastasena jäi Alek silma modelliagentuuri esindajajatele. Temast sai edukas modell. Oma edus ei unusta ta kordagi oma päritolu ning aitab sealseid inimesi, kes kannatavad nälja all.

Soovitab Kristiina

10.11.11

Asko Künnap "Mälestused"

Alustuseks toon teieni annotatsiooni, mis on reeglina aluseks ka raamatukogudele raamatu sisu üle otsustamiseks ja raamatute tellimiseks.
Karl Martin Sinijärv (Eesti Kirjanike Liit):
"Viimase aja ühe elegantsema memuaarteose puhul torkab esmalt silma asjaolu, et kui nii mõnelegi Asko Künnapi varasemale teosele on ette heidetud vormi domineerimist sisu üle, siis Mälestused on puhas sisulise külje tour de force, võimaldades lugejal lisaks autoriga kaasa mõtlemisele soovi korral ka ise autoripositsioonile asuda. Lisaks leidub raamatu lehekülgedele ohtralt praktilisi rakendusi, millele seab piirid vaid tarbija fantaasia."

Loomulikult tellis raamatukogu selle memuaarteose. Ikkagi eesti kirjandus.

Siiski on raske kirjeldada seda tunnet, kui me raamat de visu meie ees seisis. Oli see üllatus, jahmatus, nõutus, rõõm, pettumus... Kui ma tahaksin osta märkmikku, ülistaksin teose taevani. Tõenäoliselt isegi ostan mõne oma sõpradele jõulukingiks.

Kas see sobib raamatukogusse laenutamiseks? Raamatukogu raamatutesse sodida ja märkmeid teha pole teatavasti kuigi ilus. Nüüd siis silmitseme pehmelt öeldes nõutult raamatut, mille tiitellehel on pilt Asko Künnapi õmmeldud konnast, ning millele järgneb hulk ilusaid, ümarate nurkadega, valgeid ja puhtaid lehti ning ei suuda otsustada, kas peaks sellele vöötkoodi panema ...?

Raamatu kiituseks peab ütlema, et kui sageli kurdetakse, et uus eesti kirjandus on täis roppusi, siis sellest patust on see teos küll täiesti prii. Kujundus on ilus ning tagakaanel on isegi üks luuletus. Soovitan osta!

8.11.11

Michael Pollan "Toidureeglid"

Me loeme-kuuleme-näeme kõikjalt meediast ekspertide, toitumisnõustajate ning asjatundjate arvamusi, keelde ja käske, kuidas ja mida süüa, pidevalt ilmub uusi dieediraamatuid ja reklaamitakse toidulisandeid. Enamus meist tunneb mõisteid "antioksüdant", "oomega-3-rasvhapped", "süsivesikud" ja "probiootikumid". Söömine (õigemini tervislik toitumine) on muutunud tõeliselt teaduslikuks tegevuseks.

Ameerika kirjaniku ja ajakirjaniku Michael Pollani humoorikas sööja käsiraamat sisaldab kokku 64 lihtsalt ja vaimukat reeglit, mida ja kuidas me sööma peaksime, näiteks:
  • Söö ainult toitu, mis lõpuks roiskub.
  • Kui toit jõudis sinuni läbi autoakna, siis see ei ole toit.
  • Söö värve.
  • Maksa rohkem, söö vähem.
  • Söö siis, kui oled näljane, mitte igavusest.
  • Ära tangi end samas kohas, kus tangid autot.
Kokkuvõtlikult saab need reeglid kokku võtta nii:

Söö toitu. Mitte liiga palju. Peamiselt taimi.

Lihtne, kas pole?

2.11.11

Kirikuõpetaja Tauno Toompuu soovitab

Joseph Ratzinger (paavst Benedictus XVI) "Sissejuhatus kristlusesse" (Johannes Esto Ühing)

See on tänapäeva inimesele kirjutatud ülevaade ristiusu esmastest õpetustest. Kasutades filosoofilist keelt, teaduslikust uurimusest tuttavat metoodikat ning moodsa inimesi küsimus esitleb autor tähelepanuväärse osavusega kristliku usu põhiteemasid nii, et ka väga nõudlik lugeja saab tubli annuse uusi tedmisi ja ehk ka teise pilgu, kuidas näha inimest ja maailma tema ümber.




J. John "10 käsku 21. sajandil" (Allika kirjastus)
Raamat, mis võtab kõigil kristliku eetika suhtes püsinud eelarvamustel relvad. See tekst avab 10 käsu rakendamispõhimõtteid tänases kiirelt muutuvas maailmas moel, mis on võimalik igaühele. Väga praktiline raamat, millest loetud saab kohe oma elus proovile panna.

Tarmo Toom "Sest Sinu silmale pole suletud süda kättesaamatu" (Ersen) ja Aurelius Augustinus "Pihtimused" (Allika kirjastus)

Esimene neist on kahtlemata parim käesoleval aastal ilmunud teoloogiline teos. Lääne tsivilisatsiooni ühe tähtteose Aurelius Augustinuse "Pihtimuste" maakeelne kommentaar eestlasest autori poolt. Teos on oluliseks abimaterjaliks "Pihtimuste" lugemisel ja soovitatav lugeda paralleelselt. Aga sobib täiesti ka iseseisvalt lugemiseks, et mõista ühe suurima kirikuisa ja pühaku elu ja maailmapildi kujunemist. Mõlemat raamatut lugedes saab selgeks, et inimese tee Selleni, keda vahel nimetame Jumalaks on sageli pikk. Aga seda teed tasub käia, sest kuhugi viib ta niikuinii.

Nasta Pino "Seal kus rukkiväli"

Selle raamatuloo keskmeks on ühe lapse nägemus oma lapsepõlvemaalt, kodukülast. Selle ilusa lõhub järsku suur sõda. Minajutustaja on pärit Setumaalt, poeetilisest paigast, kus on elanud nõiad ning alguse saanud legendid ja rahvapärimused, aga ka rahvuslik käsitöö, vanad pulmakombed, lõõtspillimäng, leelotamine. Põlvest põlve on see edasi kandunud, sajandeid elus püsinud. 

"Laiema loetavuse huvides olen kirjutamisel loobunud murdekeelest, setu keel on eestlasele salapärane ja võib-olla ka liiga raske", on autor arvanud. Nüüd olla tehtud autorile pakkumisi, et selle raamatu võiks siiski setu keelde ümber panna, oleks ehedam. On ju Kultuuriministeeriumil olemas "Setumaa riiklik kultuuriprogramm", mille alt lubatakse toetada muude meedete kõrval ka setukeelsete näite- ja ilukirjanduslike teoste väljaandmist. 

Soovitades usume, et selle raamatu lugejale meenuvad oma lapsepõlvemälestused, neid on siis hea võrrelda. Hea ettekujutuse korral aitab Sul mälestusi elustada raamatu pealkirjaks valitud Artur Rinne laul "Seal, kus rukkiväli..."

Kui tahate olla kaasaegsem, siis võtke ette mõni Zetode ansambli lugu, näiteks "...kergo jalg katski, latsõl pää lahki...". See on väga asjakohane lauluvalik, sest solist on setu rahvalauliku Anne Vabarna lapselaps. Aga Nasta Pino enda juured on samast suguvõsast. 

Nasta Pino on Vilde kirjanduspreemia laureaat - 2001. aastal raamatu eest "Vaikne on". Preemia kätteandmine toimus tookord Roela raamatukogu kirjandusõhtul. 

Ehk saab ka raamatust "Seal kus rukkiväli" lugejate lemmik. Kirjanikult juba küsitavat – kas tuleb sellele ka järg ja saaks teada, kuidas sõda ja sellele järgnenud ajad Setumaast üle käisid ning kuidas elas need üle üks väike tüdruk.

Lootus jääb, sest ei tea ju iial, millal need kirjanikud arvutil juba uusi peatükke klõbistavad.

Soovitab Ilme Post

1.11.11

Rakvere Teatri projektijuht Heigo Teder soovitab

Parim raamat lõõgastumiseks: Frank Milleri "Sin City" ja teised koomiksid. Adrenaliin on permanentselt laes! Kõrvale manustada ohtralt odavat viskit ja rämpstoitu. Ettevaatust: tekitab soovi tülinorida kui oled end "kotkaks" lugenud.

Kergeim raamat raskeks hommikuks: legendaarses "Mirabilia" raamatusarjas ilmunud Jenö Rejtö kriminaalparoodia "Karantiin Grand hotellis". Segamini peen iroonia ja jäme huumor. Koketeeriv, seikluslik pulp-romaan, mis peletab kassiahastuse kiiremini kui paracetamol.

Raamat, mis inspireerib: Toomas Paul "Totrus ja tähendus". Mõrkjad mõlgutused: DNA ei hooli ega tunne kaasa. DNA lihtsalt on. Ja meie tantsime tema pilli järgi. Pillilt kostab "There's probably no God. Now stop worrying & enjoy your life".

Nii põnev raamat, et nälg, mis tahab silmanägemist ära võtta, taandub kurvalt üksi kööki, sest sul pole küll aega oma lugemistoolist nii kaugele minna: Torgny Lingreni "Valgus". Katku laastatud Põhja-Rootsi kolkaküla, kus kõik moraalireeglid kehtivuse kaotavad ning musttuhat küülikut ja päratu kult omamoodi peategelaseks kujunevad :)

Laiskuseraamat: Anne Ermi võrratu "Polkast rokini"! Eesti levimuusika panoraam aastast 1984. Ainus mis jääb on beat!

Raamat, mida võib lõputult üle lugeda: Jack London "Smoke Bellew". Tsiteerides peategelast: "What's the good of turning back after getting this far? Besides, I've got my taste of meat, and I like it. I'm going on."

Kõige piinlikum raamat, mida armastada: Janusz Przymanowski "Neli tankisti ja koer". Segamini paatos, lapsepõlves nähtud Poola teleseriaalide fragmendid, mis lugedes silme ees elustuvad, ja sõjaromantika. Heroiline raamat kõigile meestele, kelle põues aegajalt "poisilik ulakus" pead tõstab.

Raamat, mida lugedes võib ennast surnuks naerda: "Piibel. Vana Testament". Puhas vana kooli action. Kes paneb isa, kes paneb poega, kes paneb lihtsalt tallele. Hookus-pookus käsikäes veini ja verega.

Raamat, mis muudab elu paremaks? Ainult üks nimi: Charles Bukowski. Eranditult kõik teosed selle legendaarse joodik-poeedi sulest: vahet pole kas luule või proosa. Kärakas, naised ja muud eluõied :)