29.10.11

Muusik Peep Pihlak soovitab

Dominic Strinati "Sissejuhatus populaarkultuuri teooriatesse"
Huvitav lugemine mõistmaks üsna suurt osa meie ümber toimuvast.

Sting "Murtud muusika: meenutus"
Näide, kuidas kirjutada kena, kuid ikagi huvitav raamat oma elust ja inimestest. Pori eriti ei lendagi.

Öökülm "Head uudised"
Meeldiv tõdeda, et on põhjust soovitada Rakvere muusikute loomingut. Ja neid on Lääne-Virumaa Keskraamatukogus rohkemgi esindatud.

27.10.11

Kirjandusõpetaja Riina Rohtung soovitab

Rosamunde Pilcher "Merikarbiotsijad"
Rosamunde Pilcher on kinnistunud enamiku (nais)televaatajate mällu kui tõeline naistekate looja, sest tema teoste järgi vändatud filmid on kõik kui ühe vitsaga löödud. Kõlab kuidagi kahtlaselt, et midagi tema loomingust soovitada. Ja ometi julgen seda teha.
1995. aastal eesti keeles ilmunud "Merikarbiotsijad" on teistmoodi. Romaani peategelane võiks olla meie lugejate jaoks tähtis. Penelope Keeling on naine, kes palju läbi ja üle elanud ja selles mõttes on temaga hea samastuda, sest kes ikka saab Eesti Vabariigis kiidelda, et elu on lust ja lillepidu. Penelope tugevus on naiselikkuses, julguses olla tema ise ja oskuses olla üle kõigest, mis häirib. Ta elu on sisukas ja kadestamisväärne. Ja muidugi lisab vürtsi armastuslugu, millel on oma lõpp. Penelope kasvatab üles kolm last, üks ebameeldivam kui teine, ometi on ta kõiki kolme juhatanud oma parima äratundmise järgi. Siit meile kõigile lohutus: mõnikord asjad lihtsalt ei õnnestu. Aga see ei murra tema elujõudu ja ta jääb helgeks päikesenaiseks lõpuni. Teose lõpuni.

Magda Szabo "Saaresinine" 
Mul on väga helge mälestus ungari kirjaniku Magda Szabò jutustusest "Saaresinine". Lasteraamat, aga nii armas lugeda ka täiskasvanul, eriti sellisel lapsemeelsel.
9-aastase Valentini ema on haiglas. Sellepärast, et oli autoavarii, see aga juhtus üsna kurval põhjusel – koerake jooksis teele ja vältimaks otsasõitu keeras ema tugevalt rooli ja juhtus teadagi mis. Ja siis algab sündmuste virvarr: ühel ööl viiakse Valentin pilvelaevaga põnevasse kohta, kus elavad sõbralikult koos kõik loomad. Nad räägivad ja käituvad nagu inimesed. Parimad neist on arstid ja nad tegelevad sellega, et otsivad Valentini emale ravimit – tänutäheks, et ema säästis koera. Rohi, mis saab ema terveks teha, on saaresinine. Kõik komponendid on peaaegu koos, kuid vaja on viimast, mille mõjul saaks arstim ilusa helkleva, saaresinisele iseloomuliku värvuse.
Rohkem ei jutustagi, sest see, kuidas saadakse viimane osis, on tegelikult nii põnev ja armas ja inimlik, et lugu tasub lugemist.

26.10.11

Dion Hummer "Õgivad ja blogivad: kodurestorani MerMer Abikelner Hummeri raamat"

Tallinn, 2011

Hästi mõnusa huumoriga kirjutatud raamat.

Autorist: "Ameerika buldog Dion Hummer sündis 19. augustil 2006 Eesti Vabariigis. Tema isa on auväärne Moskva kodanik Maluta Skuratov ja ema Tallinna proua Diona. Hummeri kauged esivanemad tulid Ameerikasse koos ümberasujatega Inglismaalt. Esialgu elasid koerad lõunaosariikide väikefarmides, kus karjatasid ja kaitsesid koduloomi, peremehi ja nende valdusi."

Abikelner Hummer kirjeldab kokaraamatus oma perenaise ja peremehe sõpru, rannaküla naabreid, restorani külalisi ja muid töid-toimetusi kodurestoranis MerMer, mis asub Juminda poolsaarel asuvas Kolga-Aabla külas. Nende kirjelduste vahele on Abikelner lisanud oma teosesse lugejate jaoks toiduretsepte ja valmistamise õpetusi oma perenaise Merriti lahkel loal.

Raamatus on retsepte eelroogadeks. Isuäratavad salatid, hõrgud maksatoidud, road kalast. Põhiroaks pakutakse retsepte kalast, lihast ja linnulihast. Praekõrvaseks: ahjujuurviljad, veinis hautatud läätsed ja hapukapsas. Loomulikud ei puudu raamatust magustoidud.

Lisan siia Merriti hapukapsa valmistamise õpetuse.

Otsi poest või turult hapukapsas, mis peenelt riivitud ja sekka muud lisandit kui tibakese soola saanud pole.

Tari koju ning vala parajasse potti. Vala juurde kuiva valget veini, lisa köömneid, seemnetest puhastatud hapukad õunad ning mustad ploomid. Juhul, kui su lõikelaual ootab part kirurgilist lähenemist, siis eemalda temast kõikse rasvasemad osad ja lisa need kapsale. Pardi asemel võib olla ka hani või lihtsalt taluvõi.

Lase siis kõigel sellel potis podiseda mõned mõnusad tunnid. Igaks juhuks sega ka vahetevahel.

Täpsed kogused praekapsa tegemiseks leiate raamatust. Katsetasin seda retsepti Abikelner Hummeri raamatust ise ja julgen teistelegi soovitada. Hapukapsad maitsesid peres kõigile.

Soovin teile mõnusat lugemist ja köögis kokkamist!

Soovitab Evi

Marko Pomerants soovitab:

Randy Pausch "Viimane loeng"
Randi Pausch (1960-2008) oli arvutiteaduste professor Carnegie Melloni ülikoolis. Selles ülikoolis peavad nimekad professorid loenguid nimega "Viimase loeng". Neil palutakse kujutleda oma ametist lahkumist ja nad peavad edasi andma mõtteid teemadest, mis tunduvad kõige olulisemana. Randyl paluti see loeng samuti pidada, aga talle see oligi viimane. Tal oli diagnoositud vähktõbi. Kuid loeng ei rääkinud surmast. See rääkis raskuste ületamisest, unistuste elluviimisest ja iga hetke väärtustamisest. See rääkis elamisest.

Olev Remsu "Islam ja diktatuurid, Venemaa ja Kesk-Aasia"
Tegemist on reisikirjaga. Tiit Pruuli ja Olev Remsu rändasid 2010 jaanuaris läbi nii Venemaa islami piirkonnad, kui Kesk-Aasia. Kel nende piirkondadega mingi kogemus, saavad omale värske pildi ette. Nii nendest paikadest, kui islami arengutest. Raamatut täiendavad väga kihvtid pildid Tiidu poolt.

Heiki ja Ringa Raudla koostatud "Kuldsed lood"
Palju mõistulugusid erinevatest elujuhtumitest. Mõnus lugeda ja oma eluga paralleele tuua ning veendumustele kinnitust leida.

24.10.11

Teatriturundaja Elvis Efert soovitab

Andrus Elbing "Siin Beebilõust, tere"
Kuressaare poiss Andrus Elbing on mees nagu getofilmist. Tegi noorena kõvasti pätti, kukkus kinni ning kasvas vanglas muusikuks ja luuletajaks. Beebilõusta tekstid on ilmunud ka hiina keeles ja neid kavatseti levitada ka Hiina vanglates, kas nii kaugele on jõutud, kahjuks ei tea, aga kirjutas niimoodi 2006. aastal Postimees. Elbingu luulet on avaldanud ajakirjad Epifanio, Vikerkaar ja Looming. Soomes ajakiri Ihminen ja mandariinikeelne kataloog PePo. Internetis leviva muusikaga sinasõbrad on kuulnud tõenäoliselt Elbingu ja tema vanglas leitud võitluskaaslase Raimond Kukuškini (Rakveres tegutsev noor kunstnik) bändi Verba ab Intra. Arhitekt Vilen Künnapu nimetab Elbingut imeks.
Beebilõusta lüürikast saab aimu Okym Riimi albumilt "Kirjad aguli seintel" ja ka Rakvere plaadifirma Lejal Genes albumil RLV Massive "Teine vool".
Beebilõusta elu on olnud nagu Ameerika mäed, tema luules tunned toorest tänavaloogikat ja teravat ühiskonna- ja enesekriitikat. See on luulekogumik noortele, kelle jaoks pärinevad Henrik Visnapuu tekstid aastast "Noa Laev" ning nendega suhestumine väga hästi ei õnnestu. Ta on näide sellest, et Eesti vanglates toimub ka mõningane areng ja inimene on hiljem suuteline ühiskonda sulanduma.

Kent Raju "Reklaamitrikk"
Selle raamatu läbilugeja peaks oskama eristada head reklaami halvast reklaamist. Küllap paneb see raamat ka seebiseriaalide reklaamipause huviga vaatama. Tegelikult on see üsnagi mõnus vaheldus kohustuslike Kotleri piiblite kõrval. See raamat on eelkõige neile, kes vähegi reklaami või turundusega kokku puutuvad või tahavad rohkem seda maailma mõista. Hääd äratundmist ja ka kurja kriitikat pakkuv raamat võib olla päästevahendiks nii mõnelegi "Reklaamikeeniusele", kes vahel ka raamatukogu üles leida võiks ja lugema õpiks. Kent Raju kriitika on mõnusas vahekorras huumoriga ja see teeb raamatu lugemise hästi hääks ja ei pea olema turundusinimene või reklaamiguru, et raamat õpetliku lugemiselamust pakuks. Ja sa vaatad reklaame teise pilguga!

Margus Karu "Nullpunkt"
Mul on see raamat peaaegu peas. Mitte, et ta mu lemmikraamat oleks, vaid töökohustustest tingituna sai see suvel kapsaks loetud. Ma ei ole küll saanud autori enda käest küsida, kui palju on Johanneses Margust ja kui palju on Marguses Johannest, aga proovisin ka mina raamatu peategelasega samastuda ja oma kooliaega meelde tuletada, sest oleme me autoriga eakaaslased ja otsisin raamatust oma kooliaja kogemusi. Tuleb tunnistada, et minu kooliaeg ja noorukielu erineb Johannese omast nagu Aafrika elevandi oma Komodo varaani omast. Ma loodan, et ma sellega kellelegi liiga ei tee, aga mul on väga raske uskuda, et mõni nooruk tõesti sellistes kriisides vaevleb. "Tüüp on puha emo" kui nüüd slängis väljendada. Kuna lugesin selle raamatu läbi suvel, Vargamäe ja Rakvere vahet sõites autos, siis oli hetki, mil "Vargamäe voonakese" etenduses ka Johannest Tammsaare Indrekuga võrdlesin. Indrek ei ropenda nii palju kui Johannes, aga sarnasusi on neil küll.

Soovitan kindlasti veel ka Isaac Asimovi (Asumi sari), Aldous Huxley (Hea uus ilm), Leo Kunnase (Gort Ashryni triloogia) ja Indrek Hargla loomingut.

Musasoovitusi
Rändan oma muusikaeelistustega nii sügaval ja kaugel, et vaevalt raamatukogude arhiivides üldse sellist materjali on, mida ma hetkel kuulata soovitan.
Noored muusikahuvilised võiksid tutvuda Steve Reichi, Evelyn Glennie, Roger Robinsoni, Saul Williamsi, Gil-Scott Heroni, Hannah Peeli, Serj Tankiani, The Black Keysi loominguga.
Lugupidamised siinkohal kindlasti ka popmuusika klassikute Jimi Hendrixi, Bob Marley, Velvet Revolveri, David Bowie, The Smithsi, Neil Youngi, Nirvana, The Clashi, Black Sabbathi, Ramonesi loomingule, mis peaks olema igale muusikahuvilisele kohustuslik.

21.10.11

Ajakirjanik Rein Sikk soovitab: Millenniumi-triloogia

Stieg Larssoni Millenniumi-triloogia:
"Lohetätoveeringuga tüdruk"
"Tüdruk, kes mängis tulega"
"Purustatud õhuloss"

Miks?

Mulle kui ajakirjanikule meeldis peategelane Mikael Blomkvist. Positiivne, aateline, maailma parandav ajakirjanik, kes kannab selle ameti õilsaimad aateid, millesarnaseid täna, vähemasti Eesti kirjanduses, vähe kohtab. Aga võiks.

Rääkimata ülihääst ja detailsest ja tõepärasest kirjeldusest uurivajakirjanduse tegevuse kohta, millest mõnigi ajakirjanikuhakatis ja maailmaparandaja saaks palu õppida.

Kui välja jätta tõeliselt nõme deus ex machina - blond Saksa valutundetu hiid, siis oli tegemist mitte üksnes hää ajaviitega vaid mõnusalt mõtteid tekitava ülimalt tänapäevase sarjaga. Ka arvutitundetu lugeja saab teada, mis ohud ja võimalused ses vilksuvas ja piiksuvas kastis valitsevad.

20.10.11

Lehte Hainsalu "Vastamata kõne"

Romaani peategelane lastetu lesknaine Anella laseb oma pulma-aastapäeval mõttes silme eest läbi kogu elu. Ta on endine raamatukoguhoidja, tõsine lugeja, kes on kirjandust alati sügavalt läbi elanud, eriti luulet ning filosoofiat. Tema maailm on teistsugune kui enamikul temavanustel naistel – ta ei tunne hirmu haiguste, rahapuuduse ja vanaduse ees. Nii tutvustab uudisteost Rahva Raamat. 

Kuidas leida endas jõudu panna üles pulmalaud, kuigi oled kaotanud kõik: vanemad, õed-vennad, lapse ja ka mehe Marku? Anella koorib kartuleid, hakib salateid, paneb sookailutee tõmbama. Ja aina mõtiskleb. 

Väga sümboolsed on vaasililled: kullerkupud – algul on nad lontis, kuid peagi tõmbavad endasse vee, et olla püstipäi. Lesedki peavad elama püstipäi! See kujund on ka raamatu kaanel – kolm elujaatavat kullerkuppu kitsukeses pudelvaasis. Olid ju need lilled kunagi ka pruudikimbus. 

Oh, mis kõik seal laua ääres ei meenu...Igatahes halamiseks ei lähe, ja see ongi raamatu suur pluss. Aga mälestuskatketest saab kokku elatud elu ja tõdemus, et "tunned üht meest, tunned neid kõiki; tegelikult ei tunne seda ühte ka." Ta hakkab meenutama oma mehe häält... täpselt enam ei meenugi, kuigi matused olid alles kolmveerand aastat tagasi. Meenuvad üksikud hetked, jutukatked, ellusuhtumised. 

Küll on Anellal, kelle hingelaad kirjaniku omaga kangesti lähedane tundub olevat, mõni valus mälestus kultuurikäikudelt. Üks neist, Georg Otsa viimaselt kontserdilt, kahjuks pooltühjas Vanemuise saalis: „Mustad prillid vähihaiget silma säästmas, talutati teda, sirgeselgset, lavale. Nüüd otsas kõik, ja mis sa teed, laulis ta ning viitas hõredatele tooliridadele; saal oli surmvait; valupisarad ängistasid hinge”. 

Kirjanik on raamatutes ennemgi kirjutanud eakate sisekaemustest. "Vanad inimesed näevad aega ruumina, noored tasapinnana", arvab Vilde-nimelise kirjandusauhinna mitmekordne laureaat Lehte Hainsalu. "Noored ei taha ega oska kujutada ennast vanadena, kuigi see oleks neile igati kasulik. Märganud enda kõrval vanurite maailma – nagu ka laste maailma – näeksime elu ja aega teise nurga all ning õpiksime ise õnnelikumana elama."

Õnneks tunneb 72-aastane lesknaine Anella ennast selles raamatus "küllalt kõbusana" ja tema mõttemaailm on hingeliselt ilus ja rikas. 

Telefonivestluses autoriga avaldasin arvamust, et enamatel naistel oleks taolises üksinduses juba ÄSS kallal. Seepeale pr Lehte lahkelt, talle omase pehme naeratusega, küsima. "Mis see ÄSS veel on?". No teadagi on see pahatahtlike (?) tohtrite sepitsetud lühend, mis tähendab ärritunud soolte sündroomi. Seda haigust ravida olevat sama, kui pimedas toas musta kassi taga ajada.... 

Seega on "Vastamata kõne" nagu teraapia-raamat – õpi, kuidas vanuigi üksi eluga edasi minna. Ikka püstipäi ja olnust vaid head mäletades. 

Vahva lugemiselamus igatahes. Soovitan.

Ilme Post

Tuntud läänevirukate lugemiselamused

20.-30. oktoobril on taas üleriigilised raamatukogupäevad. Neil päevil puistame teile blogi vahendusel mitmete tuntud läänevirukate lugemissoovitusi. Sekka ka mõned muusikasoovitused.

Kroonika ja muu seltskonnaajakirjanduse vahendusel teame me paljude kohta juba nii mõndagi: mis värvi on nende magamistoa kardinad, mis on nende lemmiktoit, kellega nad käivad jne. Meie uurisime aga seda, mida nad loevad :)