20.5.11

Ulve Pihlik "Kasulikud ilutaimed"

AS Ajakirjade Kirjastus, 2009

Saabunud on kevad. Päike käib kõrgelt ja kevade värvid säravad kutsuvalt. Ilus ilm meelitab toaseinte vahelt välja, uudistama ümbrust ja näppe mullaseks tegema. Kas poleks vahva käia oma ilupeenra juures nagu Kunksmoor – täna nopid õiekese külmetuse raviks, homme lehekese salatiks ja ülehomme kimbukese kanga värvimiseks?

Selle raamatu abiga saate koostada sellise ilupeenra, kus kõigil taimedel on ka praktiline väärtus. Kindlasti on nii mõnigi kasulik taim teie aias juba ammu olemas, siis saate sellest raamatust uusi ideid tema kasutamiseks. Taimehuvilistel on võimalik kasvatada dekoratiivse välimusega taimi nii lillepeenra täiendamiseks, kuid samu taimi on võimalik kasutada ka teisel otstarbel. Nii mõnigi aiailu sünnib ka patta panna.

Raamat tutvustab ilutaimi, mis ühtlasi on ravimtaimed, meetaimed, aroomitaimed, värvitaimed, kosmeetikas kasutatavad taimed, kodumajapidamises, taimekaitses ja ka putukatõrjeks kasutatavad taimed. Maitsetaimedeks sobivatel liikidel nimetatakse nende peamised tarvitamise viisid. Aroomitaimedena on olulised just suure eeterliku õlisisaldusega liigid. Kosmeetikas huvi pakkuvaid taimi on aga võimalik edukalt kasutada ka kodus. Taimedega värvimine on tänapäeval taas populaarne.

Ning on ka mõni õilmitsev liik, mis teeb lihtsalt meele rõõmsaks. Igal liigil on lühidalt iseloomustatud nii maa-aluseid kui ka kõiki maapealseid taimeorganeid: vart, lehti, õisi või õisikuid, vilju. Kasutatud botaaniliste oskussõnade selgitused leiab samuti raamatust. Kõiki kasutamisviise tutvustatakse ka lähemalt. Näiteks kaunid eesti looduslikud püsikud karukell (ilu- ja ravimtaim) ja karulauk (ravim- ja maitsetaim). Raamatus on eesti- ja ladinakeelsed taimenimed.

Lugeja leiab raamatust täiendust lillepeenrale, huvitavat koduümbruse kaunistamiseks, midagi põske pistmiseks, aroomi nautimiseks, tervise turgutamiseks ja ka lihtsalt vaatlemiseks.

Soovitab Urve

11.5.11

Herbjorg Wassmo "Sada aastat"

Tallinn: Eesti Raamat, 2011

"Hjordis lebas köögikapil, puhas öösärk seljas, suur padi pea all ja tüdruk rinna juures. Pooleldi peidus kulunud, kuid lillelise tekikotiga vatiteki sees. Täiskuu oli tõusnud just parajasse kõrgusesse ja jõllitas köögiaknast otse sisse. Taevas oli tähine, kuid õhtu oli pime.
Õed vaatasid teineteisele otsa ja naeratasid otsekui tänuks tubli töö eest.
"Võib-olla olete mõelnud, mis lapsele nimeks saab?" küsis Emma.
Hjordis heitis pilgu tüdrukule, kes äkki oli tõeliselt olemas.
"Ta nimeks saab Herbjorg"
See vastsündinud laps oli tulevane kirjanik, raamatu autor Herbjorg Wassmo.

Romaan "Sada aastat" põhineb autori perekonnalool. Selle sündmused kulgevad 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi keskpaigani Põhja-Norras, mis on autori sünni- ja kodupaik. Peategelasteks on mitme põlvkonna naised, alates esiema Sara Susannest, edasi vanaema Elida ja lõpuks ema Hjordis. Elu polnud neist kellelegi kerge. Neil kõigil on eluvõitlused võidelda ja neid aitab selles vaprus ja tugev tahe. See on lugu nende elust, meestest, keda nad ihkasid, või nendest meestest, keda nad said, ja lastest, keda nad sünnitasid.

Suure osa romaanist moodustab lugu sellest, kuidas Sara Susanne oli modelliks ingli jaoks Steigeni kiriku altarimaalil, mis asub praegu Lofootide katedraalis. Peale ingli maalis kunstnik ka Sara Susanne portree, mis oli tolleaja Norras ennekuulmatu ja tekitas ümbruskonnas pingeid.

Herbjorg Wassmo on kirjutanud palju romaane, saanud terve rea auhindu, nende seas Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna. Suure kuulsuse tõi talle triloogia "Dina raamat", "Õnne poeg" ja "Dina pärandus", mis on ka eesti keeles kättesaadavad.

Soovitab Anne