10.2.11

Madleen Simson, Egle Oja "Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele"

Tallinn, Stella Borealis 2010

Toitumisnõustaja, MTÜ Stelior Eesti tegevjuhi Madleen Simsoni ja ajakirjanik Egle Oja ühine raamat aitab selgitusi otsida üha rohkemaid peresid puudutavatele probleemidele: miks on lastel järjest enam käitumisprobleeme, hüperaktiivsust ja autismi, miks haigestutakse sagedamini ning areng ei suju või kulgeb läbi tagasilöökide.

Raamatust saab ülevaate erinevate raskemetallide ja toksiinide ning toitumise vahelistest seostest käitumishäirete, õpiraskuste ja mitmete psüühiliste haigusseisunditega. Hippokrates on öelnud: "Olgu toit teile ravimiks ja ravim toiduks", kuid tihti kiputakse seda unustama ning kvaliteetse toidu rolli alahindama. Süüakse tihti rohkelt e-aineid sisaldavaid, pestitsiididega pritsitud ning mitmel moel töödeldud toitu, mille mõju samal ajal ei teadvustata.

Raamatu autorid on ladusalt ja põhjalikult kirjutanud tänapäeva toitumise probleemidest, selle seosest laste arengu ja käitumisega ning välja toonud erinevaid lahendusi, millest võib abi olla nii laste arengu soodustamiseks kui käitumise kontrolli alla saamiseks. Keskendutakse sellistele teemadele nagu raskemetallid ja mürkained keskkonnas, toidutalumatus, sh gluteiini- ja kaseiinitalumatus, soolestiku mikrofloora, aju arengule vajalikud vitamiinid ja mineraalid. Raamatu lõpust leiab valiku huvitavaid ja tervislikke retsepte.

Soovitan raamatut lugeda mitte ainult neil vanematel, kellele laste käitumine ja areng muret tekitavad, vaid kõigile, kes hoolivad nii enda kui oma laste tervisest.

Soovitab Kaili

9.2.11

Mercedes Merimaa "Minu tee taimede väeni"

Tallinn, Menu Kirjastus 2010

Mugav, tarbijalik eluviis on kasvatanud inimesed ootama, et taimed toodaks koju kätte või veel hullem: et ka toit oleks valmis tehtud. Igal inimesel on võimalik sõita maale, seal pääseb ligi toidule, mis aitab inimest paremini kui see, mida saab turult, poest või apteegist. Looduses leidub toitu külluses, tuleb vaid õppida tundma, mis kõlbab süüa.

Autor julgustab meid vastu võtma kõike head, mida loodus pakub. Taimed ei tee meie eest midagi ära, kuid aitavad hoida tervise korras ja tuju hea. Eestis kasvab palju taimi. Nad on kõigile kättesaadaval, nende juurde minekuks pole vaja palju aega. Oskaks vaid inimene näha, kuidas taimeriik on meie tulekuks valmistunud väga rikkalikuks, et katta inimesele kõige külluslikum toidulaud.

Taimed on vajalik ja mõistlik igapäevane toit. Nad on nii ravim- kui ilutaimed ning lihtsalt head kaaslased. Igast kliimavööndist leiab laia valiku taimi toidulauale, oleneb ainult inimese põikpäisusest, kui palju ta tahab kasutusele võtta kui ravimtaimed. Me ei pea pöörduma taimeriigi väegevate poole ainult raskel ajal. Toidu eesmärk on olla võimalikult toitev. Kui inimene hoolib oma tervisest ja soovib, et toit teda tõesti toidaks, on tal palju valikuid.

Kevadine nurmenukk on rikas C-vitamiini poolest. Üks nurmenukuleht rahuldab täiskasvanud inimese päevase C-vitamiinivajaduse. Nõges, nurmenukk ja teised meie tavalised taimed sisaldavad C-vitamiini apelsinist mitu korda rohkem. Üks astelpajumari on väärt sama palju kui kümme apelsini. Meie maitsemeel sõltubki meie mõtlemisest ja harjumustest: kui avaralt suudame asjadele vaadata.

Raamatus on taimed jaotatud nelja aastaaja järgi. Varakevadised taimed, suvised taimed, sügisene küllus ja talvised toidud. Järgneb valik retsepte.

Veel on kevadeni aega, mõtle ja vaata, kas ostad poest pudeli cocat või avastad mõne taime.

Soovitab Urve

3.2.11

Daniel Pennac "Nagu romaan"

Tallinn, Varrak 2010

Daniel Pennac (sünd 1944) on menukas prantsuse romaanikirjanik, kelle rahvusvaheliselt tuntuim teos on aga lugemisele pühendatud essee "Nagu romaan".

Kuigi sisult tõsine, on raamat kirjutatud väga ladusalt, loetavalt ja vaimukalt. Autor lähtub oma kogemustest kooliõpetajana ja lapsevanemana, et kritiseerida mitmeid kivistunud arusaamisi laste lugema õpetamisel.

"Olgem ausad: esialgu polnud meil kavas talle lugemist peale sundida. Algul mõtlesime vaid tema mõnule. Tema heaks said meist muinasjutuvestjad. Ühesõnaga - kui ta ise veel lugeda ei osanud, õpetasime meie talle raamatu kohta kõike."

Autorit huvitab küsimus, miks on lugemine muutunud noorte seas ebapopulaarseks ja kuidas seda olukorda parandada.

"Ja iga raamatu raskus veab maadligi. Just äsja istus ta kaunis kergena toolile - vastuvõetud otsuste kergusega. Ent juba mõne lehekülje pärast tundis ta end vallutavat seda valusat tuttavat raskust, raamatu massi, igavuse massi, lõpmatu pingutuse talumatut koormat. Raamat veab teda allapoole. Nad lähevad põhja."

See raamat on pühendatud lugemisele, on pedagoogiline lugemisõpetus.

"Lugeda tuleb, lugema peab... Ent mis siis, kui õpetaja lugemise nõudmise asemel ühtäkki omaenese lugemisrõõmu jagada võtaks? Rõõm lugemisest? Mis see veel on?"

"Lugemine on talle (lugejale) seltsiks, mis ei hõiva ühegi teise seltsilise kohta, mida aga ükski teine seltsiline ka asendada ei suudaks. Nii et meie lugemise mõte on just samavõrd imelik nagu me elu mõte. Ja mitte kellelgi pole voli meilt selle ime kohta aru nõuda."

See raamat on liigutav kiidulaul lugemise vajalikkusele.

Meeleolukat lugemist!

Soovitab Anne

2.2.11

Dag Solstad "T. Singer"

Tallinn, Eesti Raamat 2010

Singer on kohmetu ellusuhtumisega unistaja, kirjanikuks pürgija, kes ei olekski nagu siit ilmast. Teda vaevab omapärane häbitunne, mis paistab juhtivat kogu mehe sihitut elu. 31-aastasena taipab ta, et tema elus pole mingit salajast kutsumust. "Ta taipas oma lüüasaamist ning viis oma paberid Raamatukogunduse Kõrgkooli, kuhu see igavene üliõpilane ka sookvoodi alusel vastu võeti."

Omandanud hariduse siirdub ta Oslost väikelinna, et seal rettu pugeda. "Ta jäi Notoddenisse paljudeks aastateks, pidades kogu selle aja linna munitsipaalraamatukogus raamatukoguhoidja ametit. Rutiinne, kohusetundlik töö - niisugune asi oli talle alati meeldinud."

Ta abiellub ja naudib oma silmatorkamatut elu. Naine hukkub ning mõistatuslikel põhjustel võtab Singer enda kasvatada tema tütre.

Mõne aasta pärast kolib tagasi Oslosse. Seal alustab ta võõraste keskel uut elu. Ta tutvustab kasutütrele Oslot, hoolitseb ta eest, kuid pingutustest hoolimata jääb ta alatiseks tüdrukule võõraks. Ta istub elutoas ja mõtleb, mida tulevik tuua võiks.

"Polnud põhjust salata, et ta ootas üksijäämist ja seda, et korteris peale tema kedagi ei elaks. Oli fakt, et ta seda ootas ja sinna polnud midagi teha. Aga esialgu elas Isabella endiselt siin. Käis mööda Singeri korterit ja oli Isabella an sich ja sirutas end omaenda vormide ja omaenda tuleviku poole, laskmata end sellest häirida, et elas siin koos Singeriga."

Singer on ja jääb üksildaseks mõtisklejaks, kes ei suuda ümbritsevas ühiskonnas kaasa lüüa, kelle varjuelu on hädavajalik et ellu jääda.

Dag Solstad (sünd 1941) on Norra intellektuaalse proosa esindaja. Ta on avaldanud üle 30 raamatu ja pälvinud nende eest ka rohkesti auhindu.

Soovitab Anne