20.12.10

Jhumpa Lahiri "Murede mõistja"

Tallinn, Pegasus 2009

"Pegasuse väikeses sarjas" ilmunud Bengali päritolu ameerika kirjaniku haarav üheksast jutust koosnev kogumik sisaldab jutte nii Indiast kui Ameerikast.

Kogumik on saanud mitmeid auhindu, muuhulgas PEN/Hemingway ja The New Yorkeri aasta parima esikteose auhinna ning ka Pulitzeri preemia.

Kuidas suudavad võõrasse keskkonda sattunud inimesed kohaneda ja samas oma traditsioone hoida? Millise pilgu läbi näeb indialane Ameerikasse elama asunud ja seal pere loonud indialast? Mida võib tunda perekonnaisa, kes Ameerikas viibides peab teleri vahendusel jälgima ärevaid sündmusi Pakistanis, kus asub tema pere?

Indias sündinud, kuid peale Londonis õppimist Bostonisse töökoha saanud mees on sunnitud abielluma perekonna valitud pruudiga ning toob ta enda koju elama, kuid kummalgi on äärmiselt raske kohaneda võhivõõra abikaasa ja uue elukorraldusega – kas ja kuidas jääb selline abielu püsima?

Soovitan igal juhul lugeda neid haaravaid, huvitavaid ja väga inimlikke lugusid.

Soovitab Kaili

13.12.10

Roy Jacobson "Imelaps"

Tallinn, Eesti Raamat 2010

Koolipoiss Finn elab emaga kahekesi kortermajas. Isa on juba ammu nende juurest ära läinud, loonud uue pere ja siis õnnetult surma saanud. Kuid Finnil on veel vanaema, onud ja tädid, kelle pool igal aastal jõuluõhtut veeta. Tal on sõbrad koolist, naabrid ja Tanja, tema esimene armastus, kelle taga ta koolipingis istub ja kelle tumedaid läikivaid juukseid imetleb.

Elu läheb paremuse poole. Seina pannakse tapeet. Üüriline Kristian toob korterisse televiisori ja malelaua. Kuni ühel päeval saabub perekonda väike müstiline poolõde, sõidab ihuüksi bussiga, käes helesinine kohver asjadega, ja pöörab kogu elu pea peale. Ema, kes seni oli Finni jaoks kindel kui kalju, muutub ebakindlaks ja raskesti mõistetavaks.

Linda saab Finni ja ema juures elada vaid aasta, kui ametivõimud otsustavad, et üksikema ei saa last adopteerida ja saadavad ta ära perekonda. "... võib-olla oli Linda olnud vaid ingel, kelle Meie Isa oli saatnud selleks, et teme elu korda seada, ta oli meile antud vaid laenuks ja me pidime olema temaga veedetud aja eest tänulikud."

"Me olime loodusjõudude halvatud ohvrid ning istusime hiirvaikselt oodates midagi veel hullemat... Me elasime kumbki omaette, vaikusemere põhjas, ja ei tõusnud pinnale enne kui ükskord septembris. Siis hakkasime jälle remonti tegema, saime viimaks raamaturiiuli ära ostetud ja panime terves korteris seina veel diskreetsema, hinnalisema tapeedi."

See on lugu 1960ndate lapsepõlvest, kus laps olla oli ühelt poolt fantastiliselt tore, aga teiselt poolt lausa eluohtlik. See on ääretult südamlik lugu emast, ema ja poja suhetest nähtuna lapse silmade läbi.

Soovitab Anne

6.12.10

Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" ja "Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus"

Tallinn, Varrak 2010

Indrek Hargla kriminaalromaanid vanast Tallinnast viivad meid aega, kus kurjategijad võeti vahele sõrmejälgede võtmiseta ning õigel ajal õiges kohas olles. Muidugi läheb vaja ka hallide ajurakkude tööd, et mosaiigikillud õigetesse kohtadesse paigutuks, kuid selleks näib tublil apteekrihärral sünnipärast taibukust jätkuvat.
peale ei tulnud veel keegi, rääkimata DNA-st või Interpoli abist. Ometi leiavad ka seal lahenduse kõige salapärasemad ja võikamad kuritööd, mis kohati ulatuvad aastakümnete ja kaugete maade taha. Ja selleks annab oma panuse nutikas apteeker Rataskaevu tänavalt Melchior Wakenstede. Teeb ta seda agatha-christie-liku tarmukusega lahtiste silmadega ringi käies, linnarahvaga juttu.

Tegevus viib meid 15. sajandi alguse Tallinnasse, mis on väike, kuid õitsev ja arenev hansalinn täis äri, jumalakartlikkust, oma hinge eest hoolitsemist, kirge, armastust ja vihkamist. Mõlemad raamatud on haaravalt põnevad ja kuritööd on neis looritatud parajas koguses salapära ja müstikaga ning, mis seal salata, need kuritööd on üksjagu võikad ja kõhedusttekitavad. Asjasse on segatud nii rüütlid kui kerjused, kaupmehed ja nende emandad, mustpead ja mungad, aga ka Oleviste kirik, Pirita klooster, dominiiklased, raehärrad ja rida tuttavaid kohti meie omas armsas vanas Tallinnas. Ajakohane sõna- ja keelekasutus aitab õhkkonna loomisele ilusti kaasa ja Melchiori apteegiküpsiseid tahaks juba isegi proovida.

Inspiratsiooni romaanide ainestikuks on autor saanud mõnedest ülestähendustest ajalooallikates ja pole niisama tühja koha pealt välja mõeldud, seega on sündmustes killuke ajaloolist tõtt ka. Igatahes jääme põnevusega ootama, milliste katsumustega apteeker Melchioril kolmandas raamatus "Timuka tütar" tuleb rinda pista.

Soovitab Lea