24.9.10

Per Petterson "Kui me hobusevargil käisime"

Per Petterson (sünd 1952) on tänapäeva tuntuim Norra kirjanik. Enne oma esimese raamatu avaldamist töötas ta raamatukoguhoidja ja raamatumüüjana. Tema viies romaan "Kui me hobusevargil käisime" on ilmunud pea 30 keeles ja on paljude Norra kirjandusauhindade kõrval võitnud rahvusvaheliselt tuntud preemiaid.

Raamatu peategelane on 67-aastane Trond, kes peale abikaasa ja õe surma kolib elama üksildasse maakohta Norra idaosas, pakku ülejäänud maailma eest. Ta elab seal üksi koos oma koeraga ja tema ainsaks sooviks on elada oma ülejäänud elu rahus ja vaikuses.

Pärast ootamatut kohtumiste oma lähima naabriga, kes osutub saatuse tahtel ta lapsepõlvetuttavaks, viib mehe mõtted tagasi aastasse 1948. Sel aastal leidsid aset sündmused, mis mõjutasid suuresti nii teda kui ka kõiki inimesi, keda ta tollal kalliks ja lähedaseks pidas. Ta on püüdnud neid aegu unustada, kuid sel kaugel suvel toimunu valusad mälestused sunnivad teda vaatama tagasi neile päevadele. Trond oli sel ajal viieteistkümneaastane nooruk ja nad elasid tol suvel koos oma suureks eeskujuks oleva isaga (kes hiljem pere hülgab) maal väikeses karjuseonnis.

Ühel hommikul ilmub Trondi parim sõber Jon nende ukse taha ja ta meeles mõlgub mõte seiklusest neile kahele. Lihtsalt ütles: "Lähme hobusevargile." Päev, mis algas põnevast ja rõõmsast sõidust "laenatud" hobustega, lõppes traumaatiliselt ootamatu julmusega Joni poolt, milleks oli pisikeste linnukeste pöialpoiste pesa ja munade hävitamine.

Hiljem kodus sai Trond teada, mis oli Joni taolise šokeeriva käitumise põhjuseks. Eelmisel päeval oli Joni hooleks jäetud tema 10-aastased kaksikutest vennad. Selle hoopis unustanud, läks ta aga jänesejahile. Sealt tulles unustas laetud püssi esikunurka, kust vennad selle leidsid. Tagajärg oli traagiline: üks vendadest tapab teise mänguhoos. Trondi eraklik naaber Lars osutubki üheks neist kaksikutest. Sellest päevast alates muutub mõlema sõbra elu trastiliselt. Jon lahkub aastateks kodupaigast.

Raamatus on mälestusi II maailmasõjast ja Saksa okupatsioonist Norras nähtuna Trondi silmade läbi. Trondi ema ja isa omavahelist suhet kirjeldatakse vaid vihjamisi ja kuigi Trond aimab, et peale karjuseonnist lahkumist ta oma isa enam ei näe, ootab ema teda ikka kannatlikult koju Oslosse. Peale oma tütre külaskäiku tema üksildasse koju, tunneb Trond, et ta siiski ei taha ilma jääda neist lähedastest, kes talle veel alles on jäänud. Põhjamaiselt karge romaan, milles on traagikat, armastust, üksindust ja igatsust.

Raamat on välja antud kirjastuse "Pegasus" sarjas "Pegasuse väike sari".

22.9.10

Rein Sikk "Minu Ugrimugri: uskumatud seiklused soome-ugri ilmas"

Seekordne "Minu-sarja" raamat ei käsitle konkreetset maad, linna ega sealsete inimeste elu-olu, vaid peategelaseks meie hõimlased soome-ugrilased (marid, hansid, komid jne). Mõnusa huumoriga kirjutatud raamat paneb huviga kaasa elama algusest lõpuni.

Rein Sikk ise kirjutab raamatu tagakaanel:
"Kirjutasin selle raamatu, et välja öelda ugrimugri suurim saladus. Ugrimugri – see on meie, soome-ugri rahvaste särav maailm täis vahvaid hõimlasi ja enneolematuid juhtumisi. Selliseid, mis saavad juhtuda vaid maalähedaste ugrimugridega, ei kellegi teisega: rokkivad vanaemad kartulipõllul, silmini õllesiltidesse uppunud sepp, lõõtspillimängija parlamendihoone fuajees ja püksata mehed Riigikogu õues; põlevas saunas leili võtvad mehed, majorid paanikasse ajanud trumm ja lumesaanil otse päikese südamesse sõitmine; poro kui üks maailma targemaid loomi, veresööjate sõprus kajakanäksijatega ning suure ja väikese tähega Meri rahvaid vapustamas… Vaat selliseid asju olen ilmas ringi vaadates kogenud.
Ugrimugri maailm, kui selleni jõuda, on enam kui rahvad ja tavad, keeled ja meeled. See on hingeseisund, elamise viis."

Vaata ka, mida arvab raamatust Marko Pomerants:
Kui ugrimugrid lähedaseks loetud, võiks edasi minna luule juurde ja kaeda, millist luulet kirjutavad mari kirjanik Tatjana Otšejeva kogus "Valge ingel", vepsa kirjanik Nikolai Abramov kogus "Kurgede aeg", karjala kirjanik Vladimir Brendojev kogus "Sa oled armas", mansi kirjanik Juvan Šestalov kogus "Kuulake mu loitsu". Raamatud ilmunud sarjas "Väikeste rahvaste suur kirjandus".

17.9.10

Kristo Käo "Kitarrikool.ee kiirkursus"

Eesti esimene kitarriõppe DVD!

Komplekti kuuluvad DVD videotundide ja abistava graafikaga (akordimärgid, tabulatuurid, noodid). Helinäited on trummi, bassi ja kitarriga. Kogu info on kirjas ka komplekti kuuluvas raamatus. Olulise erinevusena enamikust kitarriõppematerjalidest sisaldab kitarrikooli õppesüsteem võimalust saata harjutused netikooli ning saada tasuta tagasisidet õpetajalt. Seega on see sinu esimene raamat koos õpetajaga!

Kuna aga iga kitarrimängija peab esimese asjana ära õppima oma pilli häälestamise, saab selle oskuse omandamiseks abi Kristo Käo raamatust ja CD-lt "Kitarri hooldamine ja häälestamine"

Soovitab Rita

Vardo Rumessen "Lisandusi eesti muusikaloole"

Vardo Rumessen on laiemalt tuntud Eesti klassikalise klaverimuusika interpreedi ja propageerijana ning Rahvusvahelise Eduard Tubina ühingu asutajana. Ta on Tubina "Kogutud teoste" idee algataja ja toimetuskolleegiumi esimees. Pianistina on Vardo Rumessen esinenud paljudes välisriikides ning välja andnud 10 CD-d, millel kõlab valdavalt eesti klassikute klaveri- ja kammerlooming. Rumesseni on nimetatud eesti heliteoste "väljakaevamise" ja väärtustamise eest kullakaevajaks Eesti kivisel põllul.

Käesolev kogumik sisaldab fakte ja tutvustusi, meenutusi, mõtisklusi, ettekandeid, artikleid ja intervjuusid Eesti professionaalse muusikakultuuri arengust, heliloojatest ja nende teostest ning muusikasündmustest aastatel 1972-2009.

Hästiloetavas stiilis kirjutatud raamat pakub haruldaselt huvitavat teavet meie muusikaloost.

Kogumiku juurde kuuluvad DVD Mart Saare klaverimuusikast ning CD Eesti klassikalise klaverimuusika tippteostega.

Soovitab Rita

14.9.10

Helju Tauk "Muusikast võlutud"

Helju Tauk (1930-2005) oli eesti vaimuelus viimaste aegade üks säravamaid ja omanäolisemaid muusikategelasi. Ta oli muusik, teadlane, õpetaja, kirjutaja ja kõneleja, kellel oli Teadja staatus nii elus, kunstis kui poliitikas.

Kogumikku on koondatud valdav osa Helju Taugi eri aegadel ilmunud kirjutistest. Enamasti on ta kirjutanud nendest heliloojatest ja muusikutest, kellest on tahtnud ning kes on temale hingelähedased ning kelle teoseid ta on ise esitanud. Tauk oli veendunud, et elu ja kunst on lahutamatud ning muusika on see, mis väljendab kunstniku kirgi ja tundmusi ning muusika, mis puudutab inimese sisemust, aitab mõista nähtuste olemust. Kuna muusika keel on poeetiline, pidas Tauk võimalikuks muusikat ka sõnades kirjeldada. Oma kirjutistes püüdis ta leida muusikasse peidetud tähendusi, mõista helilooja isiksust. Muusika on kui keel, mille semantilist aspekti ta uuris. Ka väga asjalikel muusikateaduslikel teemadel arutleb Tauk kaunite, kujukate ja tabavate sõnadega. Kõik antud kogumikus sisalduvad artiklid ja intervjuud ning arutlused elu ja muusika seoste üle on väljenduslaadilt naiselik: romantilised ja ülimalt kaasahaaravad.

Soovitab Rita

12.9.10

Taavi Kangur "Kõigile saab kurikaga virutada"

Tänapäev, 2010

Kuna romaani "Kõigile saab kurikaga virutada" ilmumine langes kokku Tallinna "kurikamõrvari" tabamisega, tekitas see romaan minus teatud uudishimu ja pean tunnistama, et ei kahetse lugemisele "raisatud" aega.

Keskealine Kalle Marve on peale viieaastast suhet jäänud taas üksi. Et eluga edasi minna, kolib ta väikesest Tapa linnast pealinna, kus asub tööle baari turvamehena. Vaatamata algsetele ebameeldivustele näib kõik laabuvat, kuni toimub saatuslik baarikaklus. "Ükski heategu ei jää karistamata" ja nii satub Kalle pooljuhuslikult kuritegelikku maailma ja vaikse seaduskuuleka eluga võib hüvasti jätta....

Pärast lühijutuvõistlusel 2. ja 3. koha saavutamist, leidis Taavi Kangur (sünd 1974. a), et aeg on küps raamatu kirjutamiseks. Nii nägigi ilmavalgust käesolev romaan, mis saavutas kohe kirjastus Tänapäeva romaanivõistlusel II koha.

Autori varasemaid kirjutisi võite lugeda kvartaliajakirjast Algernon.

Soovitab Iivi Kask

6.9.10

Jean Sasson "Mayada, Iraagi tütar: ühe naise ellujäämise lugu Saddam Husseini valitsusajal"

Huvist Iraagi ja iraaklaste tegeliku eluolu vastu otsustas Jean Sasson külastada 1998. aasta suvel Iraaki. Iraagis soovis ta leida endale naistõlki, sest teadis, et araabia mehe kuuldes ei räägiks ükski araablanna temaga avameelselt. Nii ta kohtuski ta tõlgi Mayada al-ʻAskariga. Jeanist ja Mayadast said peagi sõbrad, kes pidasid tihedalt ühendust.

"Aasta pärast meie esimest kohtumist jäi Mayada kadunuks. Tema kodutelefon ei vastanud. Mu kirjadele ei tulnud vastust. Just siis, kui hakkasin meelt heitma, Mayada helistas. Ta oli kodus Bagdadis ja ütles, et oli olnud puuris, see tähendab vanglas. Targu ei hakanud ma lähemalt pärima. Alles pärast seda, kui ta oli Jordaaniasse põgenenud, sain teada tema vahistamise, piinamise ja põgenemise loo. Pärast Mayada arreteerimist alanud sündmusteahel sai selle raamatu kirjutamise tõukeks."

Iraagi ühe väärikama ja lugupeetuma perekonna liige Mayada al-ʻAskari kasvas luksuses ja käis läbi kuninglikust soost isikutega. Mayada sugupuu ulatus Osmanite impeeriumisse. Mayada isaisa Jaʻfar Paša al-ʻAskari oli erakordne mees, kes teenis Araabia regulaararmee komandörina ning võitles koos T. E. Lawrence´i ja prints Fayşaliga Osmanite impeeriumi vastu. Mayada emaisa Sāti’ al-Husrīd peeti kogu araabia maailmas geeniuseks ja araabia rahvusluse isaks. Ta oli esimesi õpetlasi, kes nõudis, et araabia maid valitseksid araablassed ise. Hoolimata Saddam Husseini valitsusest, mis läks iga aastaga aina türanlikumaks, elas Mayada Iraagis. Ta töötas Iraagis ajalehereporterina. Ta abiellus ja sünnitas kaks last Iraagis. Ta elas üle Iraani-Iraagi sõja. Ta elas üle Lahesõja. Ta elas üle sanktsioonid. Raskustest hoolimata uskus ta, et saab elada kogu elu Iraagis, maal, mida ta oli lapsepõlvest saadik armastanud. 1999. aasta 19. juuli hommikul kihutas Mayada al-ʻAskari tööle trükiärisse, mille ta aasta tagasi avanud. Vaevalt oli ta kontorisse jõudnud, kui uks lendas lahti ja sisenes kolm meest. Mehed otsisid kontori läbi, laadisid arvutid-printerid autole ja ka Mayada viidi kahe mehe vahel autosse. Auto kihutas läbi Bagdadi rahvarohkete tänavate. Mayada sai marsruudist niipalju aru, et ta viiakse Saddami salapolitsei peakorterisse Baladiyati, mis oli ühtlasi vanglakompleksi eest. Algab Mayada vangitus 52. kongi varjude seas.

2002. aastal otsustas president Bush, et iraaklased olid Saddam Husseini ajal piisavalt kannatanud ja 2003. aasta alguses kukutasid koalitsiooniväed Husseini võimult. Samal aastal otsustas Mayada, et ta tahab rääkida maailmale tõtt Iraagi elust inimese silme läbi, kes oli näinud Iraaki igast küljest, Saddami paleest ja Saddami piinakambritest.

Raamatu lisadeks on Iraagi riigipeade loend alates Iraagi asutamisest 1921. aastal, naaberriikide tutvustused, Iraagi kronoloogia ning lühike selgitav sõnastik raamatus esinevate isikunimede, kohtade ja märksõnade kohta.

Soovitab Evi Märs

Epp Petrone "Kas süda on ümmargune"

Epp Petrone on endale praeguseks nime teinud paljude raamatutega. Kõige tuntum on nendest "Minu Ameerika" I ja II osa, kuid ka lasteraamatud ja artiklid ajakirjades pole vähem olulised.

Suvel ilmus reisiraamatu "Kas süda on ümmargune" I osa. Selle romaani pealkiri võiks vabalt olla ka "Minu maailm", kuna ta rändab tõesti peaaegu kogu maailmas. Epp hüppab turvalisest elust täielikku tundmatusse ja läheb koos väga erilise ja imeliku inimesega, ehtekaupmehe, "metsjeesuse" Harryga laia maailma. Oma rännakutel koos Harryga kohtus ta väga paljude huvitavate inimestega, kes teda mõjutasid ja kujundasid. Kümme aastat hiljem läheb ta koos oma mehe ja kahe lapsega uuesti samadesse kohtadesse, kohtub samade inimestega, kes tema jaoks sel kaugel ajal olulised olid. Oma jutustustes on Petrone väga aus ja avameelne. "Pean olema aus ja rääkima ära selle loo, millest ükski mu varasem artikkel ei räägi. Miks ja kuidas ma neil reisidel käisin? Võib-olla suudan ma kirjutamise käigus leida vastused küsimustele, mis minevikus lahendamata jäid, lootsin ma."

Raamatus põimuvad reaalsus, mäletamine ja isiksuse muutumine ajas keeruliseks väga haaravaks tervikuks. Kindlasti on käesolev romaan Epp Petrone kõige parem tekst.

Soovitab Anne

1.9.10

Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus"

Uus teos tuntud ulmekirjanikult Indrek Harglalt, kes on tuntud Frenchi ja Koulu lugudega. Seekord tegu esimese eesti gooti kriminaalromaaniga, mis viib meid keskaega ja iidsesse Tallinnasse, aastasse 1409, kus toimetavad ordumehed, raehärrad, dominikaani mungad ja linnadaamid ning veriseid kuritegusid uurib apteeker Melchior Wakenstede. Raamat on suhteliselt täpne ajalooliste faktide ja ehitiste osas, samas tegu ikkagi väljamõeldise ja klassikalise sünge ja õudsa kriminaalromaaniga. Tegu sarja esimese raamatuga. Tulevikus plaanib autor tuua peategelaseks Melchiori poja.

Soovitab Riina Griffel