Tammerraamat, 2010
Raamat on tõsielust. Saraht kuritarvitati kodus ja ka lastekodus. Peale internatkooli püüab Sarah oma eluga järje peale saada. Ta astub kolledžisse, et saada diplom, mis annab õiguse töötada lasteaias. Elades pärast purunenud suhet ema juures, leiab Sarah ajalehest kuulutuse: "Pakutakse tööd kasvatajale lasteaias välismaal. Võimalik elamispind. telefoni nr" Ema küll ei usaldanud seda tööpakkumist. Sarah oli sel ajal 19. aastane ja tahtis ellu muutust. Ta helistab antud numbril ja saab töökoha Amsterdami. Kohtumine Sallyga toimub Schipholi lennujaamas. "Võib-olla varjutas äkiline kergendustunne teise silmapilkse reaktsiooni, mis mul peast läbi käis: see naine pole mingi lasteaiakasvataja! Taipasin seda esimesest pilgust. Sally kandis väga lühikest ja liibuvat musta seelikut, pika säärega musti nahksaapaid ja pikka musta nahkjopet. Lasteaiakasvatajad nii riides ei käi...
See, kuidas ta rääkis - väga kiiresti, nagu oleks ta ülierutatud või väga närviline - üksnes võimendas muljet. Kõik maandumisest peale minu kallal närinud vaistud, kuues meel ja tibatilluke "miski" minu peas ühinesid nüüd ja püüdsid minu peale karjuda: "Kao selle naise juurest minema - kohe!" Jumal küll, kuidas ma soovisin, et oleksin neid kuulda võtnud." Sally viis Sarah John Reece'i auto juurde. Ta surus tütarlapse auto tagaistmele, kus oli juba enne kolm tüdrukut. Autos sihtis John teda püstoliga paari tolli kaugusel näost ja nõudis passi. Ta viidi ühte räämas hotelli. Sally rääkis, mida Sarah järgmisel päeval tegema hakkab. Kui Sarah ütles, et ei taha seda teha, siis Sally ütles: "Sa teed seda, sest sind sunnitakse. Sul ei ole sõnaõigust. Pass on Johni käes, ma andsin selle talle autos. Sa oled nüüd tema oma ja ta teeb sinuga, mida ise heaks arvab. Täpselt samamoodi, nagu ta teeb kõigi teistega, nagu ta teeb minuga. Kui sa keeldud, siis ta lööb su maha - usu mind, sa poleks esimene prost, kes siin ära kaob. Kui sa ei teeni piisavalt raha, siis ta peksab sind. Kui sa proovid ära joosta, siis ta tapab su. Sellised on reeglid." Järgmisel päeval pandi ta tööle Amsterdami punaste laternate kvartalis. Ta oli ümbruskonna noorim, värskeim liha ja pidi teenindama vähemalt 10 klienti päevas. Umbes kuu aega oli Sarah Reece'i ori, siis andis Reece tüdruku võlgade katteks Gregorile.
Inimkaubanduse telgitagustest saad rohkem teada raamatust.
Veel samal teemal:
Victor Malarec "Natašad: inimkaubandus tänapäeval"
Wensley Clarkson "Orjatarid: orjusest 1990. aastatel", "Vaikijate hääled"
Soovitab: Evi Märs
Kommentaarid
Postita kommentaar