23.4.10

Tõnn Sarv "Peksta ja kallistada: arvamuslugusid Eestist ja eestlastest"

Eesti Ajalehed 2010

Pealkiri ütleb täpselt ära, millise raamatuga on antud juhul tegemist. Näiteks mõned pealkirjad: Arglik rahvas; Joomahaigete maa; Eesti mainest jne...

Raamatu tagakaanel on kirjas: Tõnn Sarv ei ole tavaline eestlane. Võib-olla varem oli, aga pärast seda kui ta Taimaale elama sattus, näeb ta Eesti elu mõnevõrra teistmoodi. Kaugelt Taimaalt, kus - nagu ta ise tunnistab – inimesed suure osa ajast ei teegi suurt midagi, vaid tunnevad elust rõõmu, paistab eestlaste pidev sagimine-trügimine, materialismikultusele orienteeritus hoopis teistmoodi.

Autor peaks teadma, mida ta räägib, sest on elu vaadanud mitme nurga alt. Ta on olnud õpetaja, Muinsuskaitseliikumise aktivist ja avaliku elu tegelane, raamatukaupmees, ärimees... Lõpuks eemalseisja eluviis Taimaal.

Midagi head siinsest elust tal kirjutada ei ole. Paljud suhtumised, millega ise harjunud oleme, on tegelikult veidrad. Mõnikord ei tee paha elule laiemalt vaadata, mitte ainult enda kitsa mätta otsas püsida. Ettekujutuste purustamine on raske, aga mitte võimatu. Sellel teel on hea lugeda selliseid arendavaid mõtisklusi. Need pakuvad äratundmisrõõmu ja on isegi naljakad.

Margit Rossmann, raamatukoguhoidja

19.4.10

Tiina Rekand "Krimmi päevik: õpetajapreili juhtumused stepikülas"

Tänapäev, 2010

Autor on sündinud 11. märtsil 1985 Tartus.

Koolitee: Mooste põhikool (2000), Tartu Descartes’i lütseum (2003), Tallinna Ülikool 2006, jätkab magistriõppes.

Töötanud suvereporterina Postimehes; 2006–2007 vabatahtlikuna Rootsis; 2007–2008 Postimehe reporter; 2008 septembrist eesti keele õpetaja Krimmis.

EALLi noore ajakirjaniku preemia 2007. a eest. Keeled: inglise (heal tasemel), rootsi, vene (kesktase), prantsuse, hispaania, saksa, soome (algtase).

Harrastus: tegevus noorteorganisatsioonides, ujumine, jalgrattasõit, käsitöö, fotograafia.

Ise on ta ennast kirjeldanud järgmiselt: olen salapärane, kohusetundlik, veider, romantiku hingega tegelane, vahel ka naljakas ning haledalt kohmakas.

Mulle meeldib: ploomimahl, sügise ja talve vaheline aastaaeg, sinine värv, lugeda, jutte kirjutada, käsitööd teha, pildistada, pannkoogid, karamelli-hapukoorekook, vaikne muusika, jalgrattaga sõita.

2008. aasta augustis sõitis Krimmi sisemaale Aleksandrovka Keskkooli eesti juurtega lastele eesti keelt õpetama ajalehe Postimees 23-aastane reporter Tiina Rekand. Elama asus ta Krasnodarka küla eesti seltsi esinaise Rita Kuusk-Kadilkina juurde. Kadilkina on Järvamaalt 1860. aastatel Krimmi rännanud eestlaste järeltulija ehk krimmieestlane, nagu ta enda kohta ütleb.

"Krimmi päevik" on humoorikas jutustus sealsest külaelust, kommetest.

Juba lennujaamast väljudes on nahk täitsa higine sellest õhust, mis lennukiuksel pahvakana uimastades näkku lööb. Õhtu küll, aga higi voolab pisikeste niredena üle nina ning suure seljakoti (kuradi keeruline on kogu vajalik maine vara 20 kilo sisse mahutada) selgavedamine ei mõju ka just külmetava kogemusena - nii kirjeldab Tiina oma saabumist Krasnodarka külla.

Kõik tundub siin harjumatu ja algeline. Iial ei tea kas kraanist vett tuleb, aeg-ajalt on ka gaas läinud. Naljakalt ebameeldiv on ka nn auk-maas-tüüpi WC.

Koolikorraldus tuletab meile meelde nõuka aega, kus enne suuri külalisi vuntsiti kõik kenasti üles, istutati värske lilled ning ka stendid-loosungid said kapist välja otsitud. Siiani on uhkelt püsti ka V. I. Lenini kujud.

Pühadega on samuti omad lood. Kui prasdnik (püha) langeb nädalavahetusele, siis on reede või esmaspäev vaba.

"8. märts on selles riigis küll nagu mingi püha lehm - tähistatakse vaata et kolm päeva ette ja sama palju pärast ka," selgitab pidutsemise kommet Irina Jegorovna.

Vaatamata algsele võõrastusele koduneb Tiina Ukraina külaeluga niivõrd, et otsustab veel üheks aastaks jääda.

Loe veel:
http://www.postimees.ee/?id=138252
http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=26&id=1159
http://www.tartuekspress.eu/index.php?page=1&id=33&type=2
http://www.maakodu.ee/index.php?page&grupp=artikkel&artikkel=16126

13.4.10

Deborah Schneebeli-Morrell "Aiaviljad pisipinnal: kottides, pottides, ämbrites, kastides ja kaussides"

Maalehe Raamat 2010, raamat on ilmunud sarjas "Rõõm ise teha".

Aed pakub toitu kõigile meeltele. Eri värvid, lõhnad, vormid, muld sõrmede all ja värske saagi mekkimine inspireerib, lõõgastab ja annab jõudu. Üha enam hakatakse huvi tundma, kust on pärit meie toit. Oleme mõistnud, et parem on süüa kohalikke köögivilju, kui neid, mis on jõudnud poelettidele läbides tuhandeid kilomeetreid.

Leidub palju neid, kes eelistavad elada loodussäästlikult ning loodussõbralikult. Seetõttu on mõttekas proovida ise kasvatada endale kasvõi veidi värsket, omamata selleks suuri pindalasid maad. Lõõgastav aialapp mahub isegi tillukesele rõdule. Seega, kui soovid kindel olla, et sinu saak on mürgivaba, kasvata ise. Lilleilu ja saagi oma kätega kasvatamine pakub õnnestumisrõõmu ja võimalust argiaskeldustset aeg maha võtta. Ilusad ja terved taimed, puhas elukeskkond ja loodusvara säästlik kasutamine on tänapäeva aiatrend. Taime kasvamine on looduslik protsess, sinu roll on vaid sellele kaasa aidata, luues sobivad tingimused. Maheaiapidamine on koostöö loodusega.

Paljusid köögivilju saab kasvatada väiksestes konteinerites. Kui kasvatad köögivilja kasvatusnõus, tuleb teada, et toida mulda, mitte taime. Taimevalik sõltub pottide asukohast. Lõunasse avatud kasvukoht sobib päiksepaistet armastatavatele taimedele ja põhjapoolsem kasvukohta vähem valgust nõudvatele taimedele. Söögitaimede valik on lai. Nii võib kasvatada maitsetaimi, ube, herneid, varajast kartulit ja juurvilja. Alustada võiks tuntumate maitsetaimede kasvatamisest. Basiilik on lausa kohustuslik maitsetaim. Mõned noored basiilikuistikud on ideaalne kingitus innukale kokkajale. Till, koriander ja piprarohi on samuti sobilikud potikultuurid. Proovi kasvatada amplitomatit, selline taim ehib uhkelt sinu rõdu või terrassi. Raamat innustab aiapidamisega alustajaid näppe mullaseks tegema, andes hulgaliselt nõuandeid algajale, kuid ka vilunud aednik leiab raamatust mõnegi näpunäite.

Soovitab raamatukoguhoidja Urve

12.4.10

Chapelle Corby, Kathryn Bonella "Elu ilma homseta"

Tammerraamat, 2010

Hea lugeja, see kõik oleks võinud juhtuda ka sinuga või sinu lähedastega.

Chapelle sõidab koos vennaga troopikasaarele, lootes seal kaks nädalat surfates lõõgastuda. Lennujaama pagasikontrollis avastatakse tema lainelaua kotist 4,2 kg kanepit. Riigis, kus narkokuritegude karistused on ühed karmimad, mõistetakse Chapellele 20 aastat vangistust. Mingit põhjalikku juurdlust ei toimu, arvestamata jäetakse kaasvangi tunnistused tegelike narkokullerite kohta. Chapelle ainuke süü seisneb selles, et ta ei lukustanud enne lendu oma pagasit, tehes sellega narkokullerite elu lihtsamaks. Mingil ajal, peale esmast pagasikontroll, sokutati kanep tema kotti. Kes ja millal seda tegi on siiani teadmata st. tegelik kurjategija siiani karistamata.

Vaatamata laiaulatuslikule meediakärale, ei ole keegi Chapellet lõpuni kuulanud. Nüüd kirjutabki ta selles raamatus oma loo, kuidas unelmate puhkusest saab košmaarne õudusunenägu ja seda 20 aastaks. Tänu perekonna toetusele on ta suutnud siiani vastu pidada aga kas kunagi õiglus ka võidule pääseb, pole teada.

Chapelle Corbyst võite lugeda veel:
http://www.postimees.ee/?id=18890
http://www.freeschapelle.com.au/
http://www.dailytelegraph.com.au/news/indepth/schapelle-corby
http://schapelle-corby-news.newslib.com/

9.4.10

Eesti helisalvestised 1939 / Estonian Sound Recordings 1939

304-leheküljeline eesti- ja inglise keeles, tavaformaadis, kõvas köites raamat, millega kaasas 12 CD.

1930ndate aastate teisel poolel tekkis Eestis huvi omamaise muusika kaasaaitamisele riiklikul tasemel. Saatkonnad soovisid omada heliplaate, mida mängida riiklikel tähtpäevadel ning ka jagada saatkondade kaudu eesti kultuurist huvitatutele. Kogumikus sisalduvat sooviti mängida nii oma- kui ka välismaistes raadiojaamades. Eesti Riigi Ringhääling korraldas suure heliplaadistusaktsiooni ja salvestamine leidis aset maikuus 1939, tehnilise poole eest vastutas suurkontsern Gramophone Company ning helisalvestusaparatuur ja tehnikud olid pärit Taanist. Kuu aja jooksul jõuti salvestada parim osa meie tolleaegsest muusikakultuurist, mis kahjuks jäi sõja puhkemise tõttu tootmisse minemata.

2004. aastal selgus, et Taani Rahvusraamatukogu heliarhiivis on säilinud Tallinnas tehtud eesti muusika helisalvestiste matriitsid ja sündis ühisprojekt, mille eesmärgiks need salvestised kuulajateni tuua.

Kogumiku "Eesti helisalvestised 1939" on koostanud prof Urve Lippus ja muusikateadlane Kadri Steinbach EMTA muusikateaduse osakonnast, kujundanud Tuuli Aule ning inglise keelde tõlkinud Anne Tihaste.

Kogumik toob esmakordselt kuulajate ette 169 muusikateost ning seitse Eesti Vabariigi riigimeeste sh Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni kõnet.

CD-de muusikavalik on žanriliselt mitmekesine: orkestri,- koori,- klaveri,- ja orelimuusika, kammermuusika, kammerlaulud ja laulud orkestriga, katkendid ooperitest ja operettidest, lööklaulud ja muusikat puhkpilliorkestritelt. 

Rita Tammetalu, raamatukoguhoidja

Carsten Gerlitz "Chor in der Schule: pop ballads"

Ballaadid oma hingestatuse ja meloodiliste tekstidega kuuluvad vaieldamatult popmuusikute lemmikute hulka. Ballaade on esitanud nii keskaegsed õuelaulikud kui tänapäeva staarid. Selles kogumikus sisaldub valik noorte heliloojate tuntuks lauldud ballaadidest, mis on seatud kolmehäälseks just koolikooride taset arvestades. Laulikus leidub ka info iga laulu ja selle looja kohta.

Kogumik sisaldab järgmiseid laule: "Just The Two Of Us", "Hey There Delilah", "Right Here Waiting For You", "Mad World", "Take My Breath Away". Kaasas on CD.

Rita Tammetalu, raamatukoguhoidja

"The Novello Primary Chorals: easy ABBA"

Koorimuusika on eestlaste hulgas ajast-aega populaarne olnud. Kui vahepeal kippuski koorilauljate seltskond liiga hallipäiseks muutuma, siis uue hoo kooritegevusele ja uute kollektiivide tekkimiselelgi andis ETV muusikaline meelelahutusmäng "Laululahing".

Esitatud laulude popmuusikalik kõla ning showelemendid on paljudes koorides elevust tekitanud ning sundinud koorijuhte senist repertuaarivalikut natukene muutma ja täiendama.

Valiku lihtsustamiseks on muusikatuppa jõudnud uus koorinootide kogumik: "The Novello Primary Chorals: Easy ABBA". Kogumik sisaldab koorile või ansamblile mõeldud, kahehäälses seades, populaarseid ABBA laule: "Dancing Queen", "I Have A Dream", "Mamma Mia", "Super Trouper", "Thank You For The Music", "Waterloo", "The Winner Takes It All". Kaasas on ka CD.

Rita Tammetalu, raamatukoguhoidja