Lugemispäevik

Mis on sõprus? Kust see kahe sõbra vaheline keskjoon jookseb? Kummale poole järeleandmine kaldub? Kes on tugevam, kes nõrgem? Kas ühele on vaja imetlejat ja teisele juhti? Kas elu jooksul muutub üks sõber teisele igavaks? Millal on sõprus oma aja ära elanud? Selles romaanis on sõbrad sarnase välimusega, seega peitub intriig iseloomudes. Kooli lõppedes lendab üks julgelt maailma, teine jääb koju vaikselt katsetama. Maailmalendur saab kuulsaks, teine on pika vinnaga edenemas. Kuidas mõjub kuulsus sõprusele? Kas sesse sigineb liialt imetlust ja vägisi kinnihoidmist? Pole enam ühiseid jututeemasid ja huvialasid. Kas vana sõprust tasub üles soojendada või ei saavuta see enam kunagi noorpõlve magusat ühtesulamist? Head ainet mõtisklemiseks (ja mõrv on ikka ka). Soovitab Leelo

  Millist raamatut lugesid sina kõige viimasena? Vahel on mõnus lugeda just lasteraamatuid. Need pakuvad rõõmu ning kasu mitmel viisil.  Minu öökapil oli viimati Ilmar Tomuski lasteraamat “Uks”.  See on haarav fantaasialugu, mis kõneleb ka kiusamisest, sõprusest ning perekonnast, tuues välja lootuse, et igast jamast on võimalik välja tulla. Lisaks täiendavad raamatut ilusad müstilised illustratsioonid. Mäks, nagu teda hüütakse, on erakordselt intelligentne poiss, kellele õppimine tundub käkitegu - piisab vaid õpikulehekülgede kärmest ülevaatamisest, et kõik meelde jääks. Lisaks on ta osav kokapoiss ja väle jooksja. Seda viimast oskust läheb tal paraku ka sageli vaja, sest ta on kiusamise ohver. Kaks seitsmenda klassi poissi on teda sihtmärgiks võtnud ning mõnitavad ja kiusavad teda igapäevaselt.  Ühel päeval, kui Mäks kiusajate eest põgeneb, satub ta metsasalus asuva räämas maja juurde. Muidugi otsustab ta osmikusse siseneda ning seal toimub midagi väga kummalist ja seletamatut. Mis mü

Saksa kirjaniku Michael Kumpfmülleri tõsielusündmustel põhinev raamat "Elu toredus" kulgeb rahulikus tempos läbi Franz Kafka viimase eluaasta. Loo jutustajateks on Kafka ja tema armastatu. Doktor leiab Läänemere äärest tõelise armastuse - endast 15 aastat noorema juuditari Dora. Siit saab alguse armastuse lugu. Peategelased peavad plaane, kuidas koos eluga edasi liikuda. Paraku ei ole kõik nii lihtne. Kes tunneb Franz Kafka elulugu, on kursis sellega, et kirjanik sureb oma neljakümnendal eluaastal tuberkuloosi. Haigus paneb nende teele palju takistusi ja lõpuks selle kõige hirmsama, surma. Lisaks muule on olukord Berliinis, kus kaks armastajat plaanivad oma elu ülesse ehitada, keeruline. Õhus on väga palju pingeid, suurimateks mõjutajateks pidevalt kasvav inflatsioon ja juudivastasus. Murdes läbi raskuste on neil aga palju koos veedetud õnnelikke päevi. Raamatu võtaksingi kokku sealsamas kõlanud mõttega, et õnn on kõige suurem siis, kui see on tibatilluke.

  Õigupoolest on „Siberi haiku“ lastele suunatud graafiline romaan, kuid julgen seda soovitada igas eas lugejatele. „Siberi haiku“ jutustab loo Leedu poisist Algiukasest, kelle elu muutub 1941.aasta juunikuu ööl, mil sõdurid tema pere kodust lahkuma sunnivad. Lisaks isast lahutamisele jääb poiss ilma oma lemmikust, hani Martinist, kelle sõdur tema silme all maha laseb. Koos tuhandete teiste leedukatega algab pikk teekond tundmatusse Siberisse, kus hakkama tuleb saada ülirasketes tingimustes ning pidevaks saatjaks on nälg, mida Leedus elades kunagi ei tuntud. Lapsed tajuvad ümbritsevat maailma teisiti kui täiskasvanud ning tänu sellele jääb ehk mõni koledus Algiukasele ja tema sõpradele lõpuni mõistmata. Lootust ja lohutust otsitakse unistustest ja sõpradest. Algiukas ja tema õde jõudsid Siberist Leetu tagasi tänu heade inimeste korraldatud „orbude rongidele“. Oma emaga kohtusid nad palju aastaid hiljem, kuid isaga enam mitte kunagi. Raamatu autorid on suutnud siiralt, usutavalt

Kristin Hannahi raamatutes on sageli peategelasteks naised, kes ei lepi neile ettenähtud rolli ja kohaga selles ajas ning maailmas.  Naised, kes tahvad ise otsustada oma elu ja tehtavate valikute üle.  Nii ka selles raamatus. Kes sõjateemat enam ei talu, siis see lugu ei ole Teile, sest peamiselt räägib romaan ameeriklastest meditsiiniõdede, arstide ja sõdurite ränkadest üleelamistest Vietnami sõja ajal ja järgselt. Meestest, kes on ühiskonna silmis sõjakangelased ja naistest, kelle sõjast osavõtt vaikiti maha ning kelle läbielamisi ei peetud millekski, sest nemad ju ei osalenud püss käes lahingutes.  60ndate keskpaik Ameerikas, vahetult peale JFK tapmist. Ameerika Ühendriikides keskendutakse sellel ajal kommunismiga võitlusele Vietnamis, õhk on patriotismist paks ning  noored mehed astuvad vabatahtlikult hordidena sõjaväkke. Frankie McGrath õpib medõeks ja elab oma konservatiivsete vanemate ja vennaga Californias Coronado saarel. Vanemate arvates on naiste peamiseks eesmärgiks elus le

Eestimaisest krimikirjandusest ei vaja enam tutvustamist Indrek Hargla Melchiori raamatud ega Ain Küti Sagadi paruni lood – mõlemad raamatusarjad on leidnud endale rohkelt lugejaid. Nüüd on aga põhjust rõõmustamiseks, sest Joel Jansilt on ilmunud krimiraamat, kus mõrvalugusid lahendab Rõngu pastor Alexander Lenz. Raamatu tegevus algab aastal 1801, mil Rõngu kiriku ees astub postitõllast välja noor pastor Alexander Lenz, et asuda tööle oma uues koguduses. Kohe tuleb tal aga kokku puutuda kummalise surmajuhtumiga, mille puhul saab peagi selgeks, et tegu on mõrvaga. Joel Jans on oskuslikult kokku põiminud põnevuse ja ajaloo ning kirjeldab läbi raamatutegelaste huvitavalt eestlaste ja mõisnike eluolu ning mõttemaailma. Nii ei puudu raamatust ka eestlaste ebausk, näiteks hirm vanapagana ees. Kokku on raamatus kolm roimalugu ning raamatu lõpp annab lootust, et pastor Lenzil on veel mõnegi mõistatuse lahendamine ees.

Álfur on kaheteistaastane koolipoiss, kes elab ema, isa ja väikevenna Eikiga Reykjaviki eeslinnas. Álfuri parimaks sõbraks on Ragnar, nende ühiseks hobiks on sportvõimlemine. Võimlemisest on ta õppinud seda, et kui saldot teed, pead usaldama, et trennist on piisanud. Võib-olla ei piisa sellest täielikuks maandumiseks – kuid sellest peab piisama, et mitte kaela murda.  Álfuri vend Eik on kolme aastane, ta ei räägi eriti, ega käitu nagu teised temavanused lapsed. Perekoosolekul kuuleb Álfur, et vennal on ekspertide arvates autism. Álfur ja tema vanaema arvavad, et tegu on vaid Eiki eripäraga, mitte haigusega. Álfur otsustab seista oma venna eest, kui kõik ütlevad, et sa oled teistsugune, siis sa ju hakkadki tahtmatult teistmoodi käituma. Kuidas saab Eik normaalne olla, kui ta kogu aeg kuuleb, et on teistsugune? Ta püüab venda oma nime ütlema panna, mängima õpetada. Ühel hetkel taipab Álfur, et Eik üritab, kui näeb, et Álfur tahab, et ta üritaks. Ta lihtsalt ei suuda rohkem. Poiss mõistab